Neljapäev, 28. märts 2024
Mootoritest rääkides on tavaliselt V12 see, mida entusiastid ülistavad. Briti firma BDI tegeleb aga uuendusliku X20 ehitamisega, mis sobiks ideaalselt mõne superauto aiste vahele.

Gordon Murray on öelnud, et “kõik üle V12 on uhkeldamine.” Arvestades, millised masinad mehe “sulest” pärinevad, on tema jutus kindlasti tõetera sees – kuid Bevan Davidson International ei lase end sellest häirida.

Tegu on Briti firmaga, mida juhib Phil Bevan – mees, kes on autosid loonud alates 1969. aastast, muuhulgas ka Tridenti brändi nime all. BDI-le kuulub ka kunagine F1 ja F2 konstruktor Connaught üheskoos nende mootoritega.

BDI peakorter asub Lotuse omast vaid 50 km kaugusel, seega inspiratsiooni paistab selles Ühendkuningriigi osas jaguvat. BDI plaan on hakata tootma erinevaid modulaarseid mootoreid, sealhulgas nii Connaughti omi kui oma uut X20.

BDI/Villiers X20

Kunagine kontseptsioon on praeguseks materialiseerunud ning arenduses. Kuigi 20-silindriline mootor pole iseenesest midagi uut ning see on ronginduses levinud, sekka ka veoautosid ja väikelaevu, on autodest rääkides tegu väga haruldase lahendusega.

BDI on võtnud kaks Connaughtilt pärit, kuulsa Tim Bishopi loodud väikest 2-liitrist 22,5-kraadist V10 mootorit ning need horisontaalselt ühendanud. Jõud suunatakse Lamborghini Gallardo 6-käigulisse käsikasti.

BDI X20 on eriline aga kahes mõttes. Esiteks on 22,5 kraadi väga väike nurk, võimaldades kompaktsust. Teiseks on 2 liitrit V10 puhul pigem tilluke töömaht – seeriaautodest naljalt alla 4-liitrist V10 ei leia.

Connaught aga pani selle väikse V10 mehaaniliselt üle laetud versiooni Type D Syracuse GT-sse, kus selle 300 hobust viisid auto “sajani” umbes 4,5 sekundiga ning 275 km/h tippkiiruseni. 2000ndate kohta pole paha!

Seesama V10 sai loodud väga targalt ning modulaarsust silmas pidades – selle põhjal on võimalik teha nii V8, V6, V4, V2 ning erinevaid paaritu silindrite arvuga versioone.

X20 on vabalthingaval kujul võimeline välja andma 400 hobust – erivõimsus 100 hj liitri kohta on tõenäoliselt ka töökindluse mõttes magus koht. Just see saabki arvatavasti suurimaks komistuskiviks mõne auto aiste vahele jõudmisel.

Palju võib näiteks maksta kapitaalremont? Isegi hooldamine on tõenäoliselt piin – süüteküünalde vahetus? Aga samas ei ajendagi selliste mootorite loomist ratsionaalsus ning lootma peab. Kuidas selline atribuut kõlada võiks?

Fotod: BDI

blank

Erialalt filmiprodutsent, hingelt autoentusiast. Lõpetanud rahvusvahelise magistriprogrammi filmitootmise erialal, kuid kiired ja vihased autod on kireks sünnist saati. Juhib Acceleristat alates 2020. aastast, tegeleb hobiautodega ja teeb võimalusel ka mõne kiirema ringi või mitu.

KOMMENTEERI SIIN