Reede, 19. aprill 2024
Auto ei kurda kunagi, et kott või kohver on raske: nädala toidumoon, suured reisikohvrid, pungil täis koolikott mahuvad pakiruumi ja saavad veetud. Füsioterapeudid soovitavad raskeid kotte käe otsas või õlal üldse mitte kanda, sest see laastab tervist.

Autoga sõites on üks viimaseid asju, millega oma pead vaevata, kandami raskus või ergonoomika. Kotitäis toitu, kohvrid, käekotid ja koolirantisad mahuvad pakiruumi ja viiakse sinna kuhu vaja.

Ka jalgrattaga sõitmisel oskame näha pigem positiivset: liikumine on ju terviseks! Seljakott selga, marjaämber või poekott ühte kätte ja sõitu! Või arvutikott õlale ja ühistransporti: ka see näib mõnusa liikumisviisina.

Ent tohtrid soovitavad eriti naiste ja laste puhul mõelda, mis saab siis, kui auto on oma töö teinud ja käekotti või ranitsat tuleb ise kaasa vedada või on ratturi kandam liiga raske ja tasakaalustamata: paljudel juhtudel ei oska me isegi kahtlustada, et tüütu seljavalu või halb rüht on tingitud kehvast kotivalikust.

Seljavalu jääb tähelepanuta

Seljavalu on üks kõige levinumaid vaevusi, millega ei hakata perearsti tülitamagi, sest varem või hiljem läheb see ju mööda.

Enamasti teame, et valu põhjuseks võib olla liiga pikk istumine või ebamugav isteasend. Lisaks sellele võib aga seljavalu tekitada ka liiga raske kott. Ja siinkohal ei räägi me raske toidukoti käe otsas tarimisest vaid ka näiteks mahukast naise käekotist, mille raskusest piisab, et tervis tuksi keerata.

Raske koti päevast päeva ühel õlal kandmine võib tuua kaasa ülaselja ja õlavalusid ja tekitada rühiprobleeme, kinnitas füsioterapeut Doug Jones väljaandele Daily Mail antud intervjuus.

Jones’i Soome kolleeg Jouni Peltola kinnitab eelöeldut, rõhutades, et nii üleõlakott kui ka ranits võivad kaasa tuua erinevaid tervisehädasid.

Tõenäoliselt on su kott liiga raske

Mitmed uuringud tõestavad, et probleemid tekivad siis, kui koti kaal on enam kui 15 – 20 protsenti kotikandja kehakaalust.

Rasket kotti kandev inimene läheb näost punaseks, tema samm lüheneb, kõndimine muutub aeglasemaks ja hingamine raskemaks. Ülekoormatud pole pelgalt selg ja õlad, vaid ka alakeha kuni jalataldadeni välja.

Üleliia rasked seljakotid aga avaldavad survet roietele ja rangluudele ning suruvad veresooni ja närvikiude kokku.

Rasket seljakotti kandes muutub ka keha raskuskese ja see võib mõjuda seljale halvasti. Taas kord näitavad uuringud, et kui selga kallutada ettepoole, on see koormav selgroolülide vahelistele diskidele, aga taha kaldu olemine koormab alaselga.

Kui palju on 10% sinu kehakaalust?

Tänapäeval soovitavad eksperdid, et sobiva kaaluga igapäevakott võiks kaaluda kuni 10 protsenti selle kandja kehakaalust.

Ehk siis 70 kg kaaluv inimene ei tohiks kaasas kanda rohkem kui 7 kg kaaluvat kotti, 30 kg laps aga mitte üle 3 kg. Eestis on eksperdid andnud maksimummääraks 15% ehk 30-kilogrammise lapse puhul  võib ranits 4,5 kg kaaluda. See tundub ju kui udusulg!

2017. aastal korraldas Lastekaitse Liit küsitluse „Sinu lapse koolikott“. Selgus, et 85%-l õpilastest on koolikoti kogukaal üle sotsiaalministri määrusega nr 36 „Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele“ kehtestatud piirmäära.

Kusjuures 1.-3. klassi õpilastest on 89%-l ja 4.-6. klassi õpilastel lausa 92%-l koolikott lubatust raskem. 44% lapsevanematest kinnitasid, et koolid ei ole pakkunud võimalusi kaasas kantavate õpivahendite kogukaalu vähendamiseks.

Füsioterapeut hoiatab, et just naised ja lapsed on raskemale kandamile tundlikumad kui mehed. Oluline on ka kotikandmise perioodi pikkus.

Uuringutest ei selgu, kui pikalt järjest võiks kotti tarida, kuid teadaolevalt muutuvad riskid suuremaks siis, kui kotti kantakse üle tunni aja järjest.

Seega tuleks pikemal teekonnal teha puhkepause või juba pakkides võtta arvesse eelseisvat teekonda ja kotti mitte üledimensioneerida.

Raske ranits lapseeas rikub hilisema elu

Füsioterapeut Peltola ei kinnita levinud arvamust, et pelgalt raske koti kandmine võiks skolioosi põhjustada. Haiguse väljakujunemisel on oma roll paljudel muudel teguritel, muuhulgas sellel, kas inimesel esineb muid seljavaevusi.

Paraku kinnitavad uued uuringud, et kui inimene kannatab noores eas seljavalu all, on tõenäoline, et see jääb teda kummitama ka täiskasvanueas. Õnneks saab õige kotivalikuga tervisehädasid ennetada.

Head ja halvad valikud

Kuidas valida sobivat kotti? Tohtrid soovitavad vältida õlakotte ja moodsaid suuri märsse, mida käevangus kanda.

Valuaistinguid tekitavad ka liiga peenikesed kotirihmad, eriti juhul kui kott on pika rihma otsas ja hoogsalt õlal kõigub.

Seljakott on alati parem valik, sest selle kaal jaguneb võrdselt mõlemale kehapoolele. Ent ka sellel võiks olla rihm, mida puusade ümber kinnitada – see võtab koormuse õlgadelt vähemaks. Seda juhul, kui kõndimist on rohkem.

Soovitatav on asetada rasked esemed seljakotti püstisuunas selgroo keskosaga vastakuti ja mitte koti põhja. Lapse koolikoti puhul peaks aga jälgima ka seda, et seljakott ei oleks liialt suur ja allavajuv.

Väiksemad käekotid on kerged ja seetõttu need selga ka eriti ei koorma, isegi kui neid kogu aeg vaid ühel õlal või käevangus kanda. Küll aga on kahjulik see, kui kanda rasket kotti pikajaliselt ühel pool keha.

Pika rihmaga risti üle keha kantavad kotid on õlakottidest paremad, sest nende raskus jaguneb ühtlasemalt selgroo mõlemale poolele.

Poekotte tarides tuleks jälgida tasakaalustatuse printsiipi: parem on pakkida asjad poes võrdselt kahte kotti ja need mõlemasse kätte võtta. Nali-naljaks, aga ka näiteks kooguga kaevult vee vedamine oli ju läbimõeldud – mõlemad ämbrid pandi ühtmoodi täis, et tasakaal käest ei läheks.

Kõige hullemaks koormajaks peab füsioterapeut aga arvutikotti. Kui seal on lisaks raskele sülearvutile veel laadijad ja muu kraam, on selle kandmine ühel õlal seljale väga koormav.

See on praegu mõtlemise koht paljudele, kes igapäevaselt auto või ühistranspordiga liiguvad: ei oskaks tulla selle pealegi, et lihtne arvutikott igapäevasel kasutamisel keha lõpuks kössi vajutab…

Allikad: Eri allikate materjale sirvis Lena Murd. Kaanepilt: Ylle Tampere

KOMMENTEERI SIIN