Kui leiad surnud linnu ehk mida peaks teadma linnugripist

Pinterest LinkedIn Tumblr +
Ühismeedias võib viimasel ajal sagedasti näha fotosid linnas surnud lindudest, küsimusega “kes tegi?” Võimalusi on mitmeid – noorlinnud jäävad auto alla, satuvad kassi kätte, langevad saagiks röövlindudele jne. Äsjase Tallinna Loomaaia osalisse karantiini panemise valguses võib õige veidi karta ka linnugrippi. PTA spetsialist selgitab, mida peaks H5N8/N1 viirustüvedest teadma.

Sel kevadel on ühismeedia gruppidesse tavapärasest sagedamini postitatud pilte hukkunud lindudest – mõnigi suleline on juhuslikus möödakäijas hämmastust tekitanud oma kummalise käitumise tõttu. Enamasti pole alust kahtlustada kohe linnugrippi, aga päris võimatu see siiski ei ole.

Tallinna Loomaaias avastati 10. juunil ohtlikku H5N8 linnugrippi nakatunud jääkoskel ning kontaktsed loomaaia sulelised pandi karantiini.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise- ja heaoluosakonna juhataja Olev Kalda selgitab, kuidas käituda kui oled leidnud haige või surnud sulelise.

Esimene reegel on lihtne: lindu ei tohi paljakäsi näppima minna. Kui tegu on elusa noorlinnuga, peletab inimese lõhn tema vanemad eemale ning poja saatus jääb kasside ja röövlindude küünistesse. Haigustunnustega lind ei ole samuti “kättevõtmise asi” vaid mõistlik on helistada Metsloomaühingusse ja sealt nõu küsida.

Olev Kalda hoiatab, et gripp levib nii haigete tiivulistega kui ka inimtegevuse toel: “Viirus levib väliskeskkonnas rooja ja hingamisteede nõrega. Nakkuse allikaks võivad olla lindude korjused ning loomsed saadused: munad, liha ja suled,” selgitab Kalda.

Haigus levib kergesti inimtegevuse tagajärjel, nt saastunud sööda ja esemete ning transpordivahendite kaudu

Linnugripist on ohustatud kõik sulelised

Olev Kalda sõnul on kõrge patogeensusega lindude gripi levimus Euroopas ja Eestis oluliselt langenud, Eestis pole aprillist alates kodulindudel haigust diagnoositud.

Veelindude kevadine ränne on lõppenud ja seetõttu on gripioht kodulindudele langenud, mistõttu leevendati ka üle-eestilise kodulindude väljas pidamise piiranguid.

Selle aasta algusest on Eestis väga nakkavat lindude grippi tuvastatud surnuna leitud lindudelt 7st maakonnast – Harjumaalt, Lääne-Virumaalt, Ida-Virumaal, Läänemaalt, Hiiumaalt, Pärnumaalt ja Saaremaalt – kokku kolmekümne kahel veelinnul.

Algselt on arvatud, et gripp vareseid ei ohusta. Kas see vastab tõele või ohustab haigus ka linnalinde? 

Väga nakkav lindude gripp ohustab kõiki linde – nii kodu- kui ka metslinde. Näiteks on sel aastal lindude grippi tuvastatud varese perekonda kuuluval hakil Taanis ja rongal Poolas.

Lindude gripi viirust kannavad edasi üldjuhul veelinnud, kes võivad nakatada kodulinde, aga ka kõiki looduses, kaasa arvatud linnas elavaid linde.

Kui paljudest gripijuhtudest on teatatud Tallinnas, Tartus, Pärnus, mujal linnades?

Eestis tuvastatud lindude gripi positiivsed tulemused mets- ja veelindudel on leitavad siit.

linnugripist

Kaardilt on näha, kus on kõige rohkem juhtumeid avastatud. Allikas: Kuvatõmmis

Mida teha, kui leiad surnud linnu?

Juhul, kui leiate hukkunud veelinde (haned, luiged), hulganisti surnud metslinde või surnud röövlinnu (kullid, kotkad) korjuse, siis sellest tuleb teavitada infotelefonil +372 605 4767.

Kindlasti ei tohiks ise linde kokku koguda ning neid kuhugi toimetada, sellega võite viiruse levikut suurendada. Vajadusel võtab amet ka proovid.

Üksiku aialinnu, nt varblase, tihase jms korjuse võib panna kilekotti ning panna prügikasti või oma aeda maha matta.

Vältida tuleks otsest kontakti surnud linnuga ja järgida hügieeninõudeid, kasutada kummikindaid või kilekotti. Pärast pesta käed.

Kes on linnugripist ohustatud peale lindude?

Lindude gripi viiruse tüüpe ja variante on väga palju. Nende tüüpide ning variantide nakkavus on samuti erinev. Lindude gripi viirust on tuvastatud ka imetajatel, näiteks rebastel, hülgetel, koertel, kassidel, hobustel, rottidel, hiirtel. Oluline on siinkohal rõhutada, et teised loomaliigid haigestuvad harva.*

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus hindas inimeste nakatumise riski lindude grippi Euroopas väga väikeseks ning töö tõttu lindudega kokku puutuvate inimeste nakatumise riski väikeseks.

Haigestumise korral varieerusid nakatunud inimestel sümptomid mitte ilmnemisest kuni nõrga hingamisteede haigustele iseloomulike sümptomite ilmnemiseni. Terviseameti sõnul on Eestis lindude gripi levimise tõenäosus inimeselt inimesele väga väike.

Inimesed, kes puutuvad kokku lindude gripi puhangutega, peavad kandma kaitseriietust ning hügieeninõuetest kinni pidama, samuti jälgima kümne päeva jooksul oma tervist ja pöörduma perearsti poole, kui hingamisteede haiguste tunnused või silmapõletik tekivad.**

Mida tehakse riiklikul tasandil linnugripist jagu saamiseks?

Küsisime Maaeluministeeriumist, mida riiklikul tasandil linnugripi ennetamiseks ning taudist jagu saamiseks on ette võetud.

Lindude gripi kui eriti ohtliku loomataudi tõrjumiseks on loodud õiguslikud alused koos vastavate kohustustega nii loomapidajale kui riigile.

“Maaeluministeeriumi kodulehelt leiab nii tauditõrje seaduse kui ka lindude gripi tõrje eeskirja, mis sätestavad tegevused taudi ohu korral selle ennetamiseks ja ka tõrjeks,” vastas Martin-Erich Torjus.

“Tauditõrje üldised põhimõtted ja meetmed on sätestatud Euroopa Liidu vahetult kohalduvates õigusaktides, mis on välja töötatud liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni koostöös. Taudipuhangute korral kehtestab Euroopa Komisjon lisaks erakorralised meetmed, mis on samuti liikmesriigis vahetult kohalduvad.”

Eesmärk on kogu Euroopa Liidus tuvastada haigus juba varajases faasis – selleks uuritakse (eriti) rände ajal, kui risk on suurem kõiki hukkunud veelinde ja tõstetakse loomapidaja valvsust.

Kõrgete bioturvalisuse reeglitega (lindude seespidamise nõue jm) hoitakse nakkus suurtest farmidest eemal, aga ka väikepidajad peavad hoolsad olema ja kõrge riski ajal linnud sees hoidma.

“Eraldi pandeemia strateegiat kui sellist ei ole Maaeluministeeriumis välja töötatud. PTA ning loomapidajad tegutsevad etteantud õiguslikus raamistikus,” lisas nõunik.

Viis asja mida igaüks peab teadma linnugripist
  • Jah, see on olemas ja levib ka Eestis ning ohustab lisaks lindudele teisi loomi.
  • Leides surnud või haige linnu, helista infotelefonil +372 605 4767 ja küsi juhiseid.
  • Lisaks gripile on muid põhjusi, miks linnud surevad. Ära reageeri üle.
  • Ära näpi elukat kui ei oska. Surnud linnu utiliseerimiseks pane kindad kätte.
  • Linnu võib kilekotiga panna prügikasti, biolagunevas ümbrises biojäätmete hulka või matta oma aeda.

*OIE https://www.oie.int/en/disease/avian-influenza/, Wageningen Bioveterinary Research (WBVR) https://www.wur.nl/en/news-wur/Show/Foxes-with-bird-flu.htm

**EFSA aruanne: https://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/9989

Kaanepilt: Tui Tuul Sikk

Jaga

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.