Neljapäev, 18. aprill 2024
Politsei ja Päästeamet alustasid 11. juunil Tallinnas ühiseid kontrollkäike, et teavitada ja nõu anda kortermajade inimestele, kuidas oma vara ja elu kaitsta: koridori jäetud jalgrattad pole kuigi hea idee.

Korrakaitsjad ja päästjad panevad elanikele südamele, et trepikodadesse jäetud jalgrattad ja muu vara takistab eluohtlikes olukordades majast väljapääsu ning satub vargale kergeks saagiks.

Trepikojast on lihtne varastada

Inimestele võib tunduda, et oma jalgratta hoiustamine kortermaja trepikojas on turvaline. Isegi lukustatud ratta varastamiseks trepikojast kulub kogenud pikanäpumehel pelgalt mõni minut.

“Kahjuks näitab statistika, et kõige enam kaherattalisi langeb varaste saagiks just trepikodadest. Riskantne on ka oma kaherattalist sõpra hoida valveta või kergesti avanevates keldrites ja panipaikades“ sõnas Kaido Atspol, Kesklinna politseijaoskonna politseikapten.

Atspol lisas, et inimesed saavad vara kaitsmiseks ja rattavarguste ennetamiseks ise palju ära teha. „Soovitame jalgratta tõsta eluruumidesse või paigutada ratas turvaliselt lukustatud või valve all olevasse panipaika“.

Pikanäpumeeste tähelepanu püüavad eelkõige sellised kortermajad, mille püstaku akendest koridoris puhkav ratas on kaugele näha. Trepikodadesse sisenemine ning seal varguse toime panemine on lihtne: tasub natuke oodata, kui keegi uksest väljub; mõnikord on uks üldse lukustamata ning ka suvalisi uksekellasid helistades on lootust, et keegi pahaaimamatult inimese sisse laseb. 

„Trepikodadest varastamine on tänavast lihtsam, sest kõrvalisi pilke, kes märkaks kahtlast tegevust, on märksa vähem“ sõnas Atspol. Tihtipeale ei suhtle koridorinaabrid omavahel ja ei teatagi, kes majas elab või kes kellele on külla tulnud. 

Rattavarguste arv kasvab

Võrreldes mullusega on rattavargused kasvanud. Perioodil 1.01.2020 kuni 8.06.2020 varastati üle Eesti kokku 177 jalgratast, neist 69 trepikodadest. Möödunud aasta samal perioodil langes varaste saagiks 149 jalgratast, neist 35 trepikodadest.

Juhul, kui ratas on varastatud, tuleb sellest politseid teavitada. Varastatud ratta tagasisaamine on tõenäolisem juhul, kui ratta omanik teab rattaraami numbrit, kui kaherattaline on eriliselt märgistatud, kui on olemas näiteks turvakaamera salvestis või muud asitõendid.

Rattad jäävad evakuatsiooni korral jalgu

Päästjatel on aga veel üks mure koridoris seisvate jalgratastega: „Trepikojas asuvad rattad ning muud esemed takistavad ohutut evakuatsiooni ning õnnetuse korral võivad inimesed trepikojas esemete otsa komistada ning kukkuda,“ hoiatab Päästeameti Põhja päästekeskuse ennetusbüroo juhataja Reili Kull.

Evakuatsioon on väga ajakriitiline ning seetõttu on ääretult oluline, et see saaks toimuda kiiresti ja takistusteta. Samuti võivad trepikojas olevad esemed olla takistuseks pääste- või kiirabimeeskonnale abivajaja aitamisel.

Tuleb ette ka süütamisi, kus trepikodades asuvad lapsevankrid, jalgratta rehvid, uksematid jms süüdatakse, ja sellisel juhul eritub õhku mürgist suitsu ning ka evakuatsioon on takistatud.

“Tuleb arvestada, et kuna trepikoda on kortermaja ainus evakuatsioonitee, siis selle korrasolekusse tuleb täie tõsidusega suhtuda.“

Kontrollide käigus on välja tulnud, et kõige sagedamini on koridorides probleemiks sinna jäetud lapsevankrid ja vana mööbel ning jalgrattad. 

Juhul, kui trepikoda on suitsu täis ning valgustus kustunud ja inimesed paanikas, saavad need esemed majast väljumisel takistuseks.

Trepikoda ei ole kolikamber ega ladu, see peab olema kõigile kergesti läbitav. Iga kortermaja kodu tuleohutuse tagamiseks peavad korras olema ka kelder, evakuatsiooniteed ja trepikojad.

Alates 2019 novembrist saavad korteriühistud tellida ise endale tuleohutusalase nõustamise, mille eesmärk on, et korteriühistud teaksid tuleohutusnõudeid ja oskaksid neile ka ise tähelepanu pöörata.

Nõustamisele on võimalik registreeruda Päästeala infotelefonil 1524. Nõustamine on tasuta.

Suur mure korterites: vingugaas

KOMMENTEERI SIIN