blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com
rarefilm.net

Lendamise ABC: seljata teadlikult lennuhirm nende põhiteadmiste abil!6 minuti lugemine

Google+ Pinterest LinkedIn Tumblr +
Lennuhirm ehk lennuärevus on üks levinumaid foobiaid, mille peamine ravimeetod on teadlikkuse tõstmine. Nordic Aviation Academy lennuinstruktor ja -koolitaja Toomas Uibo toob välja 5 põhiteadmist, mis võiksid olla vundamendiks teel lennuhirmust vabanemisele.

Ameerika Ühendriikides läbi viidud uuring näitab, et kuni viiendik täiskasvanutest kannatab tugeva lennuärevuse all, vältides võimalusel lendamist ning sajast lendajast kuraditosin tunneb lennukis olles hirmu. Lennukoolitajate praktika ütleb, et tegelikkus on veelgi karmim: iga neljas inimene jätab lennuärevuse tõttu reisimata.

Lihtsustatult on lennuhirm teadmatuse ja valeteadmiste segunemine – inimene ei oska täpselt selgitada, mida ta kardab ning eelistab toetuda levinud müütidele, mida muuhulgas võimendavad katastroofifilmid.

Teadlased on välja toonud huvitava fakti, et lennuhirmu esineb naistel kaks korda rohkem kui meestel ning oluline näitaja on ka haridustase. Samas võib lennuärevus tabada ka kogenud lendajat, näiteks pärast ebameeldivat lendu.

%MIDA KARDAB
73turbulentsi: lennuk läheb õhus lennates katki
62halba ilma: lennuk satub tormi kätte ja kukub alla
36lennukil on maa peal rikked, mida üles ei leita
36öösel pimedas lendamist
33üle vee lendamist

Allikas: SOAR uuring

Lennuhirm Toomas UiboToomas Uibo ütleb, et nii palju kui on inimesi, on ka erinevat lennuhirmu ning soovitab kõigil lennuärevikel asjaga tegeleda ja mitte jätta elu rumala kartuse pärast elamata:

Kõige tähtsam on eluga lennujaama jõuda – vaadake, mis meil liikluses toimub! Kui te lennukisse jõuate, siis olete juba kindlates kätes. Lennuk on seni kõige turvalisem liiklusvahend peale lifti, mille inimene on suutnud välja mõelda.”

Statistika näitab, et kõige kindlam on omakorda lennata EASA (Euroopa Lennuohutusamet) liikmesriikide lennufirmadega. Ka Eesti kuulub oma rahvusliku lennufirmaga sinna seltskonda.

TOOMAS UIBO SOOVITUS: SELJATA LENNUHIRM VIIE PÕHITEADMISEGA

TURBULENTS  See on ebamugav, aga ajaloost pole teada mitte ühtegi lennuõnnetust, mille oleks põhjustanud turbulents. Väga tugeva turbulentsi korral võivad inimesed tõesti lennukis viga saada, kui nad ei ole korralikult kinnitatud. Mõtle, et sõidaksid nagu autoga munakiviteel – loksutab samamoodi, süda võib pahaks minna, aga auto sellest viga ei saa. Lennukid on selliselt ehitatud, et turbulents ei oleks neile ohuks.

Turbulentsi on mitut erinevat tüüpi ja see võib tekkida kõige ootamatumal ajal. Näiteks kui on pilvitu ilm ja intensiivne päikesevalgus kütab maapinna kuumaks siis metsad, mis soojust akumuleerivad, hakkavad seda välja andma. Nii tekivad tõusvad (vertikaalsed) õhuvoolud ja kui lennuk neist läbi lendab, on see tunda turbulentsina.

Õhku tõusmisel ja maandumisel esineb turbulentsi päris tihti. Õhumass on maa lähedal ja õhk on tänu erinevatele takistustele (hooned, ehitised, mäed jne.) “sassis” nagu vesi kärestikulises jões, mitte ühtlases laminaarses voolavuses – kui lennuk õhukeeristesse sisse lendab, tekibki taas turbulents.

ÄIKE JA TORM Lennuk ei lenda kunagi äikesepilve vaid läheb 10-20 km ümbert ringi – see ei ole teab mis pikk ring teekonna mõttes. Kui tugev äikesepilv on lennuvälja kohal, püsib lennuk ootetsoonis või siirdub vajadusel varulennuväljale. Tallinna varulennuväljad on Riia, Helsingi, Stockholm. Lennates tuul lennukit ohtlikult ei mõjuta. Küll aga pikendab vastutuul lennuaega ja pärituul vähendab seda.

Ilmaolude hindamine on oluline osa lennu planeerimisest, millega piloodid tegelevad juba tund enne lendu. Ilm peab vastama teatud tingimustele nii lähtelennuväljal, teekonnal, sihtlennuväljal kui ka varulennuväljadel. Võib esineda olukordi, kus sihtlennuväljal on ilm hea kuid varulennuväljadel mitte. See aga võib põhjustada lennu edasilükkamise või halvimal juhul ka tühistamise. Respekt emakese looduse vastu peab lennufirmadel säilima ka siis, kui lennureisija suurest vihast firmat maapõhja neab, et viimane teda õgeks ajaks kohale ei viinud.

ÕHKUTÕUS JA MAANDUMINE See on füüsika kogu oma ilus. Lennukid stardivad ja maanduvad tavaliselt vastutuult. Oleneb tuule tugevusest –  kui tuul on piisavalt nõrk, võib lennujuhtimiskeskus sujuvama liikluse nimel lubada startida ja maanduda ka allatuult.

Tugeva puhangulise külgtuulega võib lennuk maandudes “driftida”, lennukisolijad tunnevad siis ebamugavat loksumist. Maandutakse ikka ainult siis kui see on ohutu. Juhul kui puhangulised külgtuuled häirivad maandumist teatud piirini, siis maandumine katkestatakse ja minnakse nn kordusringile. Nii võib see toimuda mitu korda, kuid pilootide jaoks on see pigem rutiin.

Kui külgtuule tugevus ületab lubatud limiidi, ei saa lennukid startida ega maanduda (on olukordi kus maanduvad lennukid suunatakse sobivaimale varulennuväljale). Lõpliku otsuse, kas maanduda või mitte, võtab vastu, lennuki kapten.

HÄÄLED LENNUKIS Kõige sagedamini põhjustavad lennuärevust laineris kuuldavad hääled. Inimene muutub ülitundlikuks igasugustele helidele, müradele, naginatele. Kui hääled lahti seletada, siis hirm kaob. Lend on suhteliselt mürarikas tegevus ning kui hirm varjutab lennuelamuse, võib näiteks pardateenindajalt selgitusi küsida.

Üsna sage on olukord, kus pärast starti võtab lennuk mootori pöörded maha, sest tiheda liikluse tõttu lubab lennujuht tõusta vaid mõne tuhande jala kõrgusele ning sealt edasi etapiviisiliselt järjest kõrgemale. Reisijatele võib jääda aga mulje, et lennukil on midagi viga. Tegelikult ootab kapten lennujuhi luba kõrgemale tõusmiseks.

MAAPEALNE RIKE Lennunduses toimuvat võib võrrelda tsirkuse akrobaatitele alla tõmmatava turvavõrguga, selle vahega, et siin on neid võrke kaks või isegi kolm. Alati ennetatakse võimalikke turvariske mitmekordselt.

Lennu edasilükkamine tehnilistel põhjustel ei tähenda seda, et keegi käib kruvikeerajaga urgitsemas elutähtsaid süsteeme ja seejärel minnakse korrasolekut reisijatega testima. Kõik süsteemid on duubeldatud ja tripeldatud; kunagi ei parandata esimese vaid teise või kolmanda turvavõrgu viga. Meeskond alustab lendu ainult juhul kui kõik turvavõrgud on terved.

Lennuhirm Nordica

ACCELERISTA KOMM  Jättes kõrvale sõjanduse, mis on alati kõige esimene, on lennundus, autotööstus ja meditsiin need kolm valdkonda, kus tavainimene saab otsest kasu teaduse innovatsioonist. Materjaliteadlased, IT-insenerid, mehaanikud, disainerid jpt. töötavad selle nimel, et meie liikumine oleks kiirem, turvalisem ja keskkonnasäästlikum.

Õnneks on lennukitel rattad all, mis päästab meid arutelust, miks me lennunduse teemal räägime – esiteks, suur osa meist elab pidevas hirmus, et midagi laineri pardal juhtub; teiseks – autod on järjest ühesugusemad ja kogu see pull kisub üksluiseks; kolmandaks – miks peaks maha magama võimaluse, kasutada ära omamaiste asjatundjate suurepärast kogemust mõistete selgitamisel?

Järgmine lugu juba lähiajal, seekord põnevatest faktidest, mida lendamisega seoses puhtalt huvi (ja tarkuse) pärast teada võiks. Unustage lennuhirm ja nautige taevaseid kõrgusi!

Kel huvi end eesti keeles lennuhirmust vabaks koolitada, saab abi Lendame Targalt programmist.

Tekst: Toomas Uibo (NAA), Ylle Rajasaar. Pildid: Nordica, Nordic Aviation Academy, Ylle Rajasaar

Jaga

AVALDA ARVAMUST!

3 kommentaari

  1. Kontrollifriik on

    Sama on mitmeid näiteid ajaloos kus kapten selle otsuse ikka teeb, et halva nähtavusega üritatakse iga hinna eest maanduda selle asemel, et teha suur raha ja ajakulu reisjatele ning firmale ning minna varu lennujaama. Eks võib end lohutada sellegam, et nii ehk teõsit teevad vaid kahtlased ja odavad lennufirmad kuskil arengumaades. Ja kõige lolimad vead nagu stall’imise puhul nina üles tõmbamine ja muud piloodi vead.

    Siit nimekirjast on puudu minumeelest kontrolli puudumise hirm. Autot juhtides saad valida teekonna, ilma ja päris palju muid asju erinevalt lennust. See broneeritakse ajaliselt päris pikalt ette. Tihtilugu võib vahetuda lennuk (nt kui tahad kindla mudeliga sõita). Lihstalt halb ilm ning sa ei tea kelle kätta oma elu usaldad (piloodid). Lisaks ei saa enam reisi katkestada kui juba peal oled või lahkuda. Ja muud sellised asjad mida kontrollida ei saa enam peale lennufirma ja kuupäevade ning kella-aja. No hsaab- jätad reisi ära, aga see pole väga variant tihti. Eriti kui on tööreis.

    • Suur aitäh nii pika ja toreda vastuse eest! Palun, et Toomas Uibo võimalusel ka selle kontrollfriikluse teema üles võtaks. Allakirjutanu lennuhirmust suurima osa moodustab just nimelt see, et ma ei saa kontrollida toimuvat; usun, paljudel on see sama põhjus, miks lendamine tundub ebamugava kogemusena.

Jäta kommentaar

three + eight =

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com