Lendamise ABC: seitse lihtsat nippi keskkonnasõbralikuma lennu valimiseks6 minuti lugemine

Google+ Pinterest LinkedIn Tumblr +
Lendamine on kiire ja turvaline viis jõuda punktist A punkti B ent keskkonnasäästu mõistes on tegu ühe kõige saastavama reisimise moodusega. Jagame seitse lihtsat nippi, kuidas juba pileteid otsides häälestada end rohelisele lainele ning valida keskkonnasõbralikum lend.

Paegusel uuel rohelise reisimise ajajärgul on võimalik olla vastutustundlikum sarilendaja juba enne väravast väljumist.

Tänu paavstile, presidendikandidaatidele, intensiivistavatele looduskatastroofidele ja regulaarsetele viimsepäevahoiatustele on globaalse soojenemise küsimus jõudnud massideni.

Kuigi kliima muutumine ei pruugi enam olla teema, mille lahendamise võib jätta järgmisele põlvkonnale, siis neile meie seast, kellele meeldib reisida, on see sageli paras väljakutse – ja olgem ausad – on koormav planeerida reisi ettevaatlikult ennekõike keskkonna heaolust lähtudes.

TÄHELEPANU, ROHEPESU!

Sedamööda kuidas keskkonnaaktivism ületab pelga trendilikkuse, edendavad lennufirmad oma loodussõbralikkust, pajatades sotsiaalmeedias kõigist oma saavutustest sel alal.

Sellise tegevuse peamine eesmärk on plusspunktide teenimine neilt klientidelt, kes meelsasti loevad rohelist ilujuttu taaskasutustekstiilide kohta ning jagavad Facebookis kassipilte.

Nõudlus vastutustundliku lendamise järele kasvab siiski tasapisi. Enamus hinnatud lennufirmadest lähtuvad ÜRO ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni kokkuleppest.

Viimane sätestab teiste oluliste meetmete kõrval, et kõik lennufirmad piiravad oma CO2 heitmeid ja pühenduvad alates 2020. aastast süsinikuneutraalse lendamise osakaalu kasvatamisele.

IGAPÄEVANE PROGRESS

Jah, kulisside taga on toimumas oluline progress – kõik alates joogikastide ja istmete kergemaks muutmisest kuni uute kütuseefektiivsemate, NextGen tehnoloogia järgi tehtud lennukiteni – aga meie kollektiivsed lendamisest tulenevad emissioonid on ikka metsikult suured.

Iga päev toimub umbes 100 000 kommertslendu, ja see arv kasvab, kuna on ette näha lendajate hulga kahekordistumist 20 aasta jooksul. Näiteks 2016. aastal põletasid Ühendriikide lennuliinid 61,3 miljardit liitrit kütust (ehk 154,2 miljardit kilogrammi süsinikdioksiidi heitmeid).

ISIKLIK ALGATUS POLEGI RASKE

Õnneks ootab lendajaid meeldiv üllatus, sest selgub, et oma isiklikku mõju pehmendada ei ole sugugi keeruline ega kulukas.

Valmistudes tööreisiks või puhkusele lendama kaalu oma süsinikujalajälje vähendamist järgneva seitsme nõuande abil.

VÄLDI VAHEMAANDUMISI

Vali võimalusel otselend. See on tihtipeale küll kallim ent keskkonnasäästu mõttes tasub end igal juhul öra. Tallinnast on otselendude valik kahjuks üsna piiratud ent tasapisi on siingi valik paremaks muutunud.

Kui otselendu ei ole, vali ühe vahemaandumisega lend. Näiteks Nordicaga Kopenhaagenisse või Münchenisse või Finnairiga Helsingisse ning neist suurtes hub-idest juba kõikjale maailma edasi.

VALI UUEM LENNUK

Kui on valida vanema ja uuema, kütuseefektiivsema lennuki vahel, broneeri modernsem lainer. Rohelised, pikemat perspektiivi arvestavad valikud on Boeing 787 Dreamliner ja Airbus A350.

737 ja A320/A321 uued väljalasked lendavad paljudel lennuliinidel lühemaid vahemaid. Suurepärane valik on lennata samal liinil Airbus 320-ga 757 asemel.

Lennumasina marki näeb enamasti lendu broneerides ent kui asi jääb segaseks, võib ka helistada ettevõttesse, et uurida, mis lennukitega lennatakse.

Tallinnast väljuvad vedajad kasutavad valdavalt moodsaid lennukeid. Kodumaise Nordica lainerid on ühed uuemad, samuti teeb Finnair hommikusi lende moodsate lennukitega. Air Baltic on samuti oma lennuparki uuendamas. Valikut on.

KASUTA AKNAKATET

Järgmisel korral, kui vaatad filmi, kissitades silmi, et eredate päikesekiirte valguses ekraani näha, võid oma kõrvalistujale öelda, et ta osutab keskkonnale teene kui tõmbab aknakatte alla.

Miks palub stjuuardess sul aknale kate ette tõmmata, kui väljas on soe? Sest see hoiab lennukit jahedana.

Kui kõik reisijad teevad koostööd, võib lennukis olla isegi 10 kraadi jahedam. Vähendades vajadust lennumasinat jahutada, hoiad kokku energiat ja vähendad kasvuhoonegaaside emissioone.

VÄHEM PAGASIT ON PAREM

Head uudised neile, kes võtavad kaasa vähe asju! Samal ajal kui lennufirmade kampaania kaalu vähendamiseks kogub tuure, saavad reisijad teha oma osa reisides väiksema kohvriga (ühtlasi lahendades keerulise küsimuse mida-ma-selga-panen).

Lennufirmad vähendavad pagasi kogust, et kütusekulu ja lennu mõju keskkonnale väiksem oleks, vähendades selleks üleöö kestvatele lendudele kaasa võetava jää kogust, vahetades rasked piloodikäsiraamatud (22,7 kilogrammi) tahvelarvutite vastu ja stjuardessi käsiraamatud nuhvlite vastu.

Ka asendatakse hoolduses lennukite terasest pidurid kergemate süsinikust valmistatud piduritega. Eesti Lennuakadeemia teadurid töötavad aga koos Airbusiga välja uuenduslikku tagatiiba, mis aitab vähendada kütusekulu jne.

Kui kliendid võtavad kaasa vähem – tehes lihtsaid otsuseid nagu jättes maha lisapaari jalatseid (0,9 kg) – on aastane mõju keskkonnale väiksema kütusekulu läbi võrdne 10 500 auto teedelt kõrvaldamisega terveks aastaks.

VÕRDLE HEITMEKOGUSEID

Kui Google’i ITA tarkvara on välja töötatud soodsate lendude leidmiseks, siis süsinikuheitmete jälgimine on selle üks vähemtuntud kasutus.

Erinevate lennufirmade heitmekoguste võrdlemine samalaadsele lennule on kiire ja efektiivne viis oma süsinikujalajälge vähendada.

Näiteks kui planeerid lennata edasi-tagasi New York’ist San Francisco’sse, saad teada, et JetBlue lend annab 644kg süsinikdioksiidi, Virgin America aga 582 kg – piletihind on mõlemal 297 dollarit ja väljumisaeg sama.

ROHKEM ISTMEID ON PAREM

Rohkem reisijaid lennukis tähendab väiksemat kütusekulu ja keskkonnamõju inimese kohta.Kui lähed järgmisel korral lennule, võrdle lennukite kohtade arvu. Seda saad vaadata netist, näiteks SeatGuru’st.

Saad teada, et JetBlue lennukil A320 on 150 kohta, Delta Boeing lennukil 717 samas 110 kohta; 40-kohaline erinevus – koos tõsiasjaga, et Delta vanem lennuk on väiksema kütuseefektiivsusega, nagu väidab Matrix – tähendab, et reisija tekitab kaks korda rohkem CO2 kui valib Delta lennu.

HÜVITA OMA SÜSINIKUJALAJÄLG

Süsinikuhüvitusprogrammid võivad küll olla pigem hetkeline kui pikaajaline lahendus, aga see on praegu parim variant meie piiritu reisilusti tasakaalustamiseks.

Aastal 2007 tuli Delta Ühendriikides esimesena välja lennufirma süsinikuhüvitamise programmiga, mis tänaseni toetab Nature Conservancy metsaprojekte Tšiilis, Virginias ja Belize’s.

Edasi-tagasi lend New Yorgist Londonisse tekitab ühe tonni CO2-e reisija kohta, toob välja Delta lehekülg, samas kui üks puu, mis selle programmiga päästetakse, püüab oma eluea jooksul kuni 7,5 tonni CO2-e.

Kui on valida lennufirmade vahel, ja teada, et ühel on efektiivne süsinikuneutaalsuse programm ja teisel ei ole, saab tarbijana valida selle ettevõtte, mis pikas perspektiivis loodusele midagi tagasi annab.

Näiteks JetBlue CarbonFund.org programm toetab Envira Amazonia Projekti, mis säilitab Brasiilias 2023,4 ruutkilomeetrit troopilist vihmametsa, samas annab kohalikule kogukonnale ka haridusprogramme, maaomandi õigusliku registreerimise ja tervishoiu.

Kui kulutad 8 dollarit, et hüvitada oma lendu New Yorgist Seattle’sse või 13,49 dollarit lennult Pariisi, läheb 100% maksudest mahaarvestatavast toetusest neile ja teistele projektidele, mis ulatuvad looduskaitsest taastuvenergiani.

Eestis Nordica esialgu veel süsiniku jalajälje hüvitamise võimalust ei paku ent RMK igakevadise puuistutamise kampaanias osalemise või Teeme Ära! vabatahtlike päevast osavõtuga saab igaüks ise panustada looduse päästmisse.

KOKKUVÕTTEKS: ME SAASTAME TÄIEGA!

Võttes arvesse, et Murelike Teadlaste Ühingu (Union of Concerned Scientists) andmeil on meie maksimaalne individuaalne CO2 toodang 19 tonni aastas.

Seda tuleb vähendada 10 tonnini aastaks 2030, et peatada kliima muutumist. Oma lennu hüvitamine – olgu see lend siis Lufthansa või Nordica lennukiga – võib omada märkimisväärset mõju.

Lennuettevõtted soosivad reisijate aktiivset osalemist keskkonnaprogrammides: kõigepealt tee, siis jaga oma keskkonnateadlikku käitumist ka sotsiaalmeedias. Nii levib sõnum kiiremini ja on lootust, et midagi ajapikku muutub.

Nõuanded kogus ja tõlkis Kadi Rünkla. Kaanepilt: Ylle Rajasaar

Jaga

AVALDA ARVAMUST!