VIDEO: Kas tead, mis on ‘Dutch Reach’ ja kuidas see võib päästa ratturi elu?4 minuti lugemine

Google+ Pinterest LinkedIn Tumblr +
Kas tead, mis on Dutch Reach ehk autoukse avamine Hollandi moodi? See on kasulik oskus kui astud tänavale kohas, kus liikumas jalgrattureid. Alljärgnev video teeb hollandi stiili puust ette, ja kui seda järgida, on lootust, et rattur jääb ellu ja sina ei jää süüdi.

Meie linnatänavatel on jalgrattureid juba üksjagu. Õnnetused, kus osaliseks on rattur, on üsna sagedased. Enamasti on kokkupõrgete põhjuseks hooletus. Autojuhtide ja ka ratturite nutijoove, kõrvalised tegevused roolis või lenksus, hoolimatus ülekäiguradadel ja uskumatu arrogants autost väljumisel.

Soome liiklusturvalisuse keskus on uurinud ratturitega aastatel 2011-2015 juhtunud õnnetusi nii palju kui statistika seda võimaldab – autoga kokkupõrkamise täpsemat põhjust ei tooda eraldi välja.

Näiteks Helsingis arvatakse aastas juhtuvat kümmekond autojuhi hooletust ukse avamisest alguse saanud õnnetust. On teada ka juhtum, kus rattur sõitis vastu ootamatult avatud ust ning lendas üle nipli, otse vastassuunavööndist lähenenud liinibussi alla. Surm silmapilkne.

Eestis puudub selliste õnnetuste kohta statistika, aeg-ajalt saab lehest lugeda, kuidas “hooletu rattur sõitis end vastu seisvat autot sodiks“.

Huvitav on seegi, et enamus meediakajastusi algab sõnadega “hooletu jalgrattur”, “pime pedaalija”, jms. Vaikimisi on alati süüdi rattur ehkki kohtulahend on tõenäoliselt nõrgema kasuks. Ja nõrgem on auto ja ratta põrkes muidugi kaherattalise juht.

AUTOJUHT, OLE TÄHELEPANELIK!

Seega ei maksa vihastada ratturi peale, kes on tänaval samasugune täieõiguslik liikleja nagu iga teine. Nagu on autojuhtide seas tölle, leiab neid ka ratturite hulgast ent tõenäoliselt mitte igapäevaste rahulike pedaalijate seast. Rohkem teevad meelehärmi “värvilised sardellid”, kes mitmekaupa ja hulgakesi ning üksteise kõrval radu hõivates oma sõiduõigust teostavad. See aga on juba teine teema.

Autojuhi kohus on enne igat manöövrit veenduda, et nõrgem osapool – jalakäija, rattur, rihmas lemmikloom – saab turvaliselt üle tee minna või manöövri sooritada. Seega on sada protsenti mõistlik enne autoukse avamist veenduda, et õhk on ratturitest puhas.

Peatunud autost hooga väljakupatumine on päris ohtlik, ja seda mitte ainult ratturile vaid ka autosõitjale: kui ei vaata, võid kõrvaluksest sattuda mööduva auto rataste alla või tõmmata sirgu maha tsiklisti.

Kui ei vaata, võid uksega niplisse lasta ratturi ja lõpetada ise kah surnukuuris, kui eriti kehvasti läheb. Ratturil nimelt on kiiver, nii, et tema šanss hoolimatu juhi põhjustatud vahejuhtumis ellu jääda pruugib isegi suurem olla.

HOLLANDI VÕTE

Kuidas siis teha puhtatõuline ‘Dutch Reach’ – ukseavamine? Peata auto turvaliselt tänava ääres. Ava turvavöö ja veendu külgpeeglisse ja tahavaatepeeglisse pilku heites, et kedagi ei tule. Nüüd tõmba UKSEST KAUGEMA KÄEGA ukselinki – keha käändub nii, et näed kindlasti kaasliiklejaid, kelle ainus mõte on sinu autost mööduda.

Ehk siis – parem käsi kõige parem autojuhi ja ratturi sõber! Isegi kui sa ei vaadanud ENNE, kas keegi tuleb või mitte, siis parema käega uksekahvast haarates on su kehaasend selline, et kui sa just pimekurt ei ole, näed sa, mis toimub sinust vasakul.

Autoukse avamine Hollandi moodi on sundasend, mille võiks omale pea sisse taguda iga autojuht. Kaassõitja aga võiks kah hakata harjutama “kõrvalkäe” kasutamist. Nii jääb ära võimalus, et astutakse suvaliselt rataste alla.

MIKS SELLINE NIMI?

Hollandis õpetatakse säärast autoukse avamise meetodit lapsest saadik. Ja just see ongi põhjus, miks selle võtte nimi on hollandi ja mitte näiteks prantsuse või saksa. Kui Hollandi laps teeb endale rattaluba, peab ta teadma, kuidas õigesti ust avada sõidukist väljudes.

Jalgratturi jaoks on ootamatult tema nina ette avanev uks tõeline turvarisk. Et oleks selge, alati vastutab see, kes autost väljub, mitte rattur – tema liigub omas tempos omal sõidurajal. Ja ehkki meil räägitakse palju ennetavast liiklemisest, ei saa keegi kõiki juhtumisi 100% ette näha.

Seega, kui vähegi võimalik, harjutage hollandi võtet ning tehke seda ka siis, kui ümbruses ühtegi ratturit ei paista. Kõigil on muretum ja pole vähetähtis seegi, et saame öelda, Eesti on täitsa ok liikluskultuuriga maa.

Allikas: youmovemass, Dutch Reach kampaanialeht

Jaga

AVALDA ARVAMUST!