Hea teada: kui mitu kilomeetrit on Eestis riigiteid ja kuidas need jagunevad?2 minuti lugemine

Google+ Pinterest LinkedIn Tumblr +
Maanteeamet tutvustas 2018. aastat kokkuvõtvat aastaraamatut. Muuhulgas selgub, et mullu lisandus Eestis kolm kilomeetrit riigiteid. Kruusateede osakaal järjest langeb ning jääteedest võime praeguse ilmastikuga ilmselt unistama jäädagi.

Eesti riigiteede pikkus seisuga 01.01.2019 on 16 608 km, millele lisandub sõltuvalt ilmastikust kuni 87,6 km ajutisi jääteid.

Riigiteedest on Euroopa teedevõrgu maanteid kokku 953 km ja TEN-T* teid kokku 1294 km. Riigiteedest on 1609 km (9,7%) põhimaanteid, 2405 km (14,5%) tugimaanteid, 12 480 km (75,1%) kõrvalmaanteid ja muid riigiteid ning 114 km (0,7%) ühendusteid.

Riigiteede üldpikkus suurenes möödunud aastaga kolm kilomeetrit. Kasv tulenes valdavalt olemasolevate teede rekonstrueerimisega kaasnenud uute ühendusteede ja rampide teeregistrisse kandmisest.

Kattega teede pikkus seisuga 01.01.2019 on 11 958 km ehk 72% ja kruusateede pikkus 4650 km ehk 28% riigiteede kogupikkusest.

Tihedalt riigiteid

Riigiteede tihedus Eestis on 366 km territooriumi 1000 km² kohta ja kogu registreeritud teedevõrgu tihedus on 1289 km territooriumi 1000 km² kohta.

Riigiteedel on 1012 silda kogupikkusega 25 170 m, nendest kaks puitsilda kogupikkusega 30 m. Riigiteede andmebaas asub aadressil teeregister.ee ja on kõigile vabalt kättesaadav.

Tolmuteid jääb vähemaks

Möödunud aastal said teekatte alla 78 km teedest. Peamiselt ehitati kruusateedele tolmuvaba kate. Nende jaoks, kes meelsasti mõnikord autoga “tolmutamas” käivad, muutus elu just 78 kilomeetri võrra igavamaks.

Nende jaoks, kes kruusatee ääres elavad, on tegu tänuväärse sammuga: ülespaiskuv teetolm on aastaringne probleem. Tolm tungib elamutesse ja katab aiamaad.

Kuna Eesti autostub, on tolmuteedel liiklustihedus märkimisväärselt suurem kui aastakümneid tagasi. Tuleb midagi ette võtta.

Seal, kus tolmuvaba katteni veel pole jõutud, tehakse tolmutõrjet. 2017. aastal tegi maanteeamet tolmutõrjet umbes 1000 kilomeetril, 2018. aastal juba 1500 kilomeetril.

Tõrjet tehakse kõikidel kruusateedel, kus sõidab ööpäevas rohkem kui 90 autot. Lisaks tõrjutakse tolmu seal, kus see on elanike seisukohalt hädavajalik.

Suured muudatused liiklejate jaoks

Liiklejate jaoks kõige suurem muudatus liikluskorralduses toimus Tallinna–Pärnu–Ikla maanteel, kus töötavad muutuva teabega liiklusmärgid.

Tänu neile märkidele saab liiklejaid vastavalt ilmale ja teeoludele hoiatada libeduse eest ning operatiivselt muuta kiiruseid. Suurim üllatus paljude liiklejate jaoks on olnud kiiruse 110 km/h lubamine talvel valgel ajal. 

Huvitav ja veidi hirmutavgi fakt: Maanteeamet maksab iga aasta ligi 700 000 eurot tänavavalgustuslampide elektrienergia eest. Tasapisi vahetatakse lambid kokkuhoidlike leedide vastu.

* TEN-T tee on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EÜ) nr 1315/2013 nimetatud Eesti territooriumil asuv tee (ehitusseadustikus üleeuroopalise teedevõrgu tee)

Kruusateede paratamatusest loe pikemalt siit

Aastaraamatu leiab täismahus siit

Jaga

AVALDA ARVAMUST!