Teadustöö: kuni 90% vajalikest sõitudest saab juba praegu elektriautoga teha4 minuti lugemine

Google+ Pinterest LinkedIn Tumblr +
Tampere ülikoolis valmis hiljuti teadustöö, kus teemaks elektriautodega seotud müüdid ja hirmud. Selgub, et suur osa eelarvamustest põhinevad aegunud teadmistel. Moodsate elektriautodega saab juba praegu muretult enamuse vajalikest sõitudest ära teha.

Uurimistöö Anxiety vs reality – Sufficiency of battery electric vehicle range in Switzerland and Finland (ärevus vs reaalsus – elektrisõidukite akude piisavus) võttis tähelepanu alla elektriautodega liiklemise võimalikkuse Soomes ja Šveitsis praegusel ajal ning kõrvutas tulemust inimeste eelarvamustega.

Teadlased järeldasid, et 85-90% kõigist sõitudest saab elektriautoga muretult teha ning üsna pea, sedamööda kuidas lisandub võimalusi autosid kodus kiiremalt laadida või jätta lühikeseks ajaks kiirlaadijasse, on see näit koguni 99%. 1% mitte tehtavaid sõite tuleb kirjutada ilmselt kasutajate utoopiliste unistuste arvele.

Kui kodudesse oleks võimalik edaspidi lihtsalt paigaldada keskmise kiirusega laadijaid, lisanduks ilmselt nii särtsusõidukeid kui ka nendega tehtavaid sõite, selgub uurimistööst.

Ja ehkki teadlased võtsid uurida vaid olukorda Soomes ja Šveitsis, on teadustöö tulemus lihtsalt laiendatav mujale riikidesse, sest enamus elektrikatega seotud probleeme on kõikjal ühesugused.

EELARVAMUSTEL POLE PÕHJA ALL

Professor Heikki Liimatainen Tampere ülikooli liiklusuuringute keskusest kinnitab, et eelarvamustel ei ole alust. Lood võisid särtsukatega olla kahtlustäratavad viie aasta eest, kuid nüüdseks on akude hinnad langenud (autod on odavamad) ja sõiduulatus kasvanud ka talviste ilmadega. Liimatainen teab, millest räägib, sest tema oli üks uurimistöö koostajaist.

Uurimistöö nimetus on Anxiety vs reality – Sufficiency of battery electric vehicle range in Switzerland and Finland. Uuriti lähemalt range anxiety’t ehk elektriautodega seonduvat pelgust, et sõiduulatus ei ole piisav ja sõidukiga võib teele jääda. Elektriautode reaalset sooritusvõimekust vaadeldi nii Soomes kui Šveitsis.

Tulemused? Enamasti ei ole muretsemiseks põhjust. Praegu turul olevate elektriautode ja olemasoleva insfrastruktuuriga võib rahulikult 85–90 protsenti sõitudest teha elektriautodega. Nii kinnitab uuring.

Infrastruktuuri all peetakse silmas avalikke laadimisjaamasid ja muud elektriautode kasutamisega seonduvat. Kui aga laadimistaristut edasi arendatakse ja turule jõuavad pikema sõiduulatusega elektriautod, on mõlemas riigis võimalik teha 99 protsenti või enamgi kõikidest sõitudest elektrisõidukitega.

KOLM FAASI TULEKS ÄRA KASUTADA

Uuringust selgus ka, et kodulaadijatesse panustamine on oluline faktor selleks, kui palju sõite on võimalik elektriautodega teha. Kui kodu juurde saaks paigaldada keskmise kiirusega laadijad, võimaldaks see märkimisväärselt lisada elektriautode kasutust. Tavapistikutest paraku siiski ei piisa.

Keskmise kiirusega laadijad kasutavad kolmefaasilist elektrivoolu, mille abil käib laadimine kiiremini. Eriti oluliseks muutub kiire kodulaadija olemasolu siis, kui elektriautod saavad suuremad akud. Teadurid teevad ettepaneku, et laadimisjaamade hankimiseks võiks saada soovijad riigipoolset toetust.

Kuid ka avalike laadimispunktide lai võrgustik on oluline. Elektriautode kasutamise soodustamiseks on kodulaaadijad vajalikud, kuid tarbija ostupsühholoogia seisukohast on tähtsad ka kiirlaadimisjaamad. Tarbijal peab tekkima tunne, et elektriautoga võibki igale poole sõita.

KODUTARBIJA VÕIMALUSED PIDURDAVAD

Margus Mikk, Nissan Nordic Europe Baltimaade müügijuht tõdeb, et ideaalmaastikule rutem jõudmiseks peaks keskmine kodutarbija Eestis oma elektritarbimise harjumusi muutma, siis võiks ka kodulaadijad olla kiiremad. Tööstusvoolu järele puudub enamuses kodumajapidamistes vajadus, samas saab tavalaadijaga piisavalt kiirelt aku ka täis.

Nissan Leaf on maailma populaarseim elektriauto ning teise generatsiooni 40 kW akupangaga isendiga saab teha kõik vajalikud sõidud.

Ent kodulaadijat palju kiiremaks kruttida täna pole võimalik – Leafi laadimine on korraldatud 1-faasilise pardalaadijaga, mis sõltuvalt tarbimiskoha peakaitsmest on tunnis võimeline vastu võtma 3,3 või 6,6 kWh. Näiteks 32A peakaitsmega saab Leaf napilt 6,6 kWh elektrit vastu võtta, mis tähendab, et öösel kodus autot laadides saab aku umbes 8 tunniga täis.

“Keskmine kodumajapidamine Eestis on 25A peakaitsmega – see pole piisav, et paigaldada kolmefaasilist 16A nimivõimsusega laadijat,” selgitab Margus Mikk.

“Optimaalne ongi 16A laadija Eestis seega. Kodused tarbijad –  boiler, pesumasin, elektripliit, jne – võtavad nii palju voolu, et kõige mõistlikum on kasutada öist elektrit ja panna lülitiga prioriteet laadimisele. Kui elektriauto laeb, siis pesumasin ei tööta, ja vastupidi,” lisab ta.

Kolmefaasilise laadija üks eeliseid oleks faaside võrdne koormamine, tavaline 1-faasiline laadija koormab ühte faasi ning pruugib seda teha ebaühtlaselt. Seepärast ongi prioriteedi määramine vajalik. Mikk soovitab enne kodulaadija paigaldamist igal juhul lasta üle vaadata peakaitse ja kogu elektrikilbi võimsus, et oleks muretu.

Seega ei saa müüdimurdmist veeretada üksnes autotootjate õlule – nemad lähtuvad päriselust. Margus Mikk toob välja veel ühe huvitava aspekti – aina räägitakse akude võimsusest ja kaugetest sõitudest, aga see, mida tänapäeva inimene tegelikult vajab, on keskmiselt poolsada kilomeetrit piimaringi trajektooril kool-töö-kodu ja sellega saavad hakkama isegi need nn “vana aja elektriautod”. Tõsi ta on.

Kaanepilt: Ylle Tampere

Jaga

AVALDA ARVAMUST!