Hea teada: kas taksojuhile tohib teha taustakontrolli ja rikkumised avalikustada?3 minuti lugemine

Google+ Pinterest LinkedIn Tumblr +
Äpitaksod on kasvatanud nii teenuse kasutajate kui ka teenuse osutajate hulka. Kuna nõudlus on suur, satub sekka sõidukikaardita ja ka teenindajakaardita juhte. Juhile taustakontrolli tegemine keelatud ei ole, aga mida peale hakata teadmisega, et juhil puuduvad nõutud dokumendid?

Äpitaksod on jõudsalt kasvatanud teenuse kasutajate hulka, seda eriti linnades, kus isikliku autoga sõitmine on kordades kallim ja tülikam muudest liikumismoodustest.

Tallinnas ja Tartus on kohalikud omavalitsused hädas juhtidega, kes vilistavad seadusele ja osutavad teenust nõutud dokumentideta: risk vahele jääda on väike.

Korrakaitsjad on asjast teadlikud, aga teha pole suurt midagi: kui auto on eravärvides, on väga raske välja selgitada, kas juht parasjagu osutab teenust või veab oma tuttavaid, kellega tõepoolest sõidukulusid jagab.

Facebookis on gruppe, kus jagatakse hoolimatute äpitaksistide (ja ka teiste dokumentideta taksistide) kohta avalikult infot.

Avalikku häbiposti panemine võib aga avalikustajale tuua kaela sekeldusi, sest Isikuandmete kaitse seadus piiritleb selgelt, mida võib ja mida ei või märgata, jäädvustada, jagada.

Taustakontrolli saab igaüks teha

Palusime teemat üksipulgi selgitada Andmekaitse Inspektsiooni avalike suhete nõunikul Signe Heibergil. Ta selgitab, et majandustegevuse registrist võib tegevuslubade olemasolu kontrollida igaüks, aga Facebookis isikuandmete jagamisel tuleb järgida seadust:

“Eraisikul on õigus kontrollida majandustegevuse registri andmeid, et kas konkreetsel ettevõtjal on olemas vastavad tegevusload – nt taksode korral, kas on olemas taksoveo tegevusluba, taksoveo sõidukikaart ning taksoveo teenindajakaart.”

“Kui selgub, et taksol või taksojuhil puudub vajalik tegevusluba, siis on võimalik teavitada järelevalveasutust – taksode korral valla- või linnavalitsust,” soovitab Heiberg.

Seega saab korda armastav kodanik lihtsa vaevaga interneti andmebaasidest juhile ise taustakontrolli teha. Iseasi, kas kohtumisele või teatrisse kiirustades on alati tahtmist oma tuju rikkuda? Sest mida peale hakata infoga, et juhil puudub teenindajakaart või tema autol sõidukikaart?

Piraadid ja ülelaskjad avalikku häbiposti!?

Signe Heiberg tuletab meelde, et registrist saadud info jagamisega Facebookis peab olema tähelepanelik ja tegema selget vahet, kelle andmeid levitatakse:

“Majandustegevuse registrist saadud info avalikustamise osas tuleb eristada, kas avaldatakse juriidilise isiku või füüsilise isiku andmeid.”

Nimelt ei kehti juriidilise isiku andmete kaitsmisele isikuandmete kaitse üldmäärus, mis tähendab, et rikkuja kohta võib teavet anda ka laiemalt (kuigi tõhusam on ilmselt järelevalveasutusele teabe edastamine). Kui aga avaldatakse füüsilise isiku isikuandmeid, siis selleks on alati vaja õiguslikku alust.

Üldmääruse artiklis nr. 6 on toodud vastavad õiguslikud alused ning need saab üldistatuna jagada kaheks – ennekõike inimese nõusolek või muu seadusest tulenev alus. “Muu seadusest tulenev” eeldab õigusruumi head tundmist.

Heiberg toob näiteks, et kohtupraktikas on käinud läbi seisukoht, et isegi juba avalike isikuandmete uuesti kasutamiseks ja avalikustamiseks peab olema õiguslik alus.

Kas ning milliseid piiranguid võib majandustegevuse registri andmete taasavalikustamisel veel olla, saab anda registri vastutav töötleja – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium – kontaktid, leiab siit.

Puust ja punaseks: enamasti avalikustada ei tohi

Isikuandmete kaitse üldmäärus sätestab, et õiguslikuks aluseks saab olla teise inimese nõusolek. Kui seda ei ole, siis võib isikuandmeid avalikustada seadusest tulenevatel juhtudel.

Reeglite rikkumisest saab teada anda vastavale organile/asutusele/järelevalve teostajale, kelle jaoks on selle infovajalik. Kindlasti ei ole alust info avalikustamiseks avalikkusele.

Enda tarbeks info kogumist ei saa aga keelata keegi, kuid selle avalikustamine sotsiaalmeedias määramatule hulgale inimestele ei ole lubatud.

Inimeselt nõusoleku saamine

    • kindlal eesmärgil kogutud andmeid ei või uue nõusolekuta kasutada uuel eesmärgil,
    • nõusoleku olemasolu peab tõendama isikuandmete kasutaja,
    • nõusolek on vabatahtlik ja seda võib tagasi võtta.

Seaduse alusel avalikustamine

  • kas seaduses otse kirjas või seadusest tuleneva ülesande täitmiseks vajalik,
  • lepingu, sh töölepingu, täitmiseks (va delikaatsete isikuandmete osas),
  • ajakirjanduslikul eesmärgil avaliku huvi korral, kusjuures see kehtib ka blogide ja netikommentaaride kohta
  • avalikus kohas salvestamine
  • võlaandmed õigustatud huvi korral (nt. maksehäired),
  • elu, tervise, vara, õiguste ja vabaduste kaitseks, sh turvakaamerad
  • teaduseks, statistikaks (vt juhist Isikuandmete töötlemine teadusuuringus).

Loe, kas ja kuidas tohib sotsiaalmeedias avaldada fotosid teistest inimestest
Loe, kas ja kuidas tohib avaldada infot liiklushuligaanide kohta

Kaanepilt: Ylle Tampere

Jaga

AVALDA ARVAMUST!