Möödunud nädalal küsisime, kuidas tuleks liigelda ristmikul, kus muutub peatee suund. Ülesande püstitasime Vinnis asuva, meritähte meenutava viieharulise ristmiku näitel.

Lavastasime olukorra, kus korraga kohtuvad ristmikul kõigist viiest harust saabuvad sõidukid ning juhtidel tekib segadus, kellel on sõidueesõigus.

Lahenda ülesannet uuesti siin

ÕIGE VASTUS ON LIHTNE

Õige lahendus on tegelikult lihtne nii teoorias kui ka praktikas: Reeglite kohaselt on kõigepealt õigus ristmik ületada peateel sõitjail, pärast neid liiguvad ülejäänud parema käe reeglist lähtudes.

Olime üsna kimbatuses, kuidas üldse tekitada valesid variante ülesandesse, kus kõik tundub olema väga lihtne. Juhile, kes jälgib liiklust ja märke, ei tohiks peatee kulgemine mingil juhul arusaamatuks jääda.

Hämmingut võib tekkida kõrvalteedelt tulijatel, aga sealgi piisab segaduse kõrvaldamiseks mõtlemisvõime rakendamisest anna teed märgi ja selle tähenduse aadressil – annan teed kõigile peateel liikujatele. Ise liigun siis kui mu parem käsi on vaba. Lihtne.

KUJUSTATUD RISTMIKUL SELGUS KAOB

Peatee suuna muutumisega ristmiku ülesanne ei tekitanud lugejates vastukaja ega huvi, üksikud kommentaarid imestasid, et miks sellist ülesannet üldse teha oli vaja – “siin on kõik ju selge.”

Osa süüd peitub ilmselt asjaolus, et probleemikoha näitena kasutasime tegelikkuses väga selget ristmikku, kus segadust tekkida ei tohiks ühelgi mõtleval liiklejal. Lisaks on seal nii vähe liiklust, et lavastatud olukorda päriselus ilmselt kunagi ei tekigi.

Olukord muutub drastiliselt, kui sisuliselt samasugune ristmik tuleb juhile vastu tihedama liiklusega kohas ning kohas, kus teed on erinevamad ja linnapilt üldiselt kirjum.

TALLINNA MUREKOHAD

Peamised peatee suuna muutumisega murekohad paiknevadki Tallinnas. Üks igapäevaselt meelehärmi, segadust ja ohtlikke olukordi tekitav sarnane ristmik asub Nõmmel, Hiiu raudteeülesõidu juures. Teine segadusseajav sarnase põhimõttega ristmik on Koplis, Tööstuse, Kopli ja Paljassaare tänavate ristumiskohas.

Viimase nimetatutest võib lugeda kõikide muutuva peatee suunaga ristmike segaduse emaks, sest lisaks mitmele kokku saavale teele vurab seal veel ka tramm ning vürtsiks on lisatud ühesuunalisi teelõike.

Hiiu ülesõidu juures oleva ristmiku muudab väljakutseks suur liiklustihedus ning asjaolu, et Pärnu maantee on enne ja pärast kõnealust ristmikku peatee ja juhid ei oska arvestada sellega, et vahepeal on raudteeülesõidult tulijate turvalisema liiklemise huvides vaja anda teed.

Seega on Hiiu ülesõidu juures peatee hoopiski Hiiu tänav, mis ületab raudtee ja teeb ristmikul parempöörde, ühinedes Pärnu maanteega. Kõik muidu eelnevalt peateel liikunud sõidukijuhid peavad seal liiklussõlmes andma teed juhtidele, kes tulevad või lähevad üle raudtee.

Lisada võiks näitena (küll oluliselt lihtsama) Tallinnast väljas Tänassilma ristmiku enne Pärnu maanteel ristumist, kohas kus Tallinna poolt tulijad saavad teha tagasipöörde Laagri poole. Seal jääb Tänassilmast tulijatele paremale veel üks väljasõit, millel tuleb arvestada parema käe reegliga.

Muidugi on ka Kopli tänava ja Paljassare tee ristmik hea näide. Hetkel on selel kohal küll teetööd, kuid selles konkreetses kohas ei ole liikluskorralduse muudatusi.

OTSESUUND ON OLULINE

Kui juht saabub mõnele ristmikule, kus peatee ei jookse tavapäraselt otse või risti, siis võib segadust tekitada asjaolu, et enamasti on harjumuspärane anda teed otsesuunas sõitjatele.

Otsesuund ongi selle liiklusülesande võtmeküsimus. Kasvõi teistele teed juhatades ütleme sageli: “sealt ristmikult sõida otse.”

Ning enamus saavad sellest üheselt aru, mis ongi täiesti loogiline ja mõistetav – mitte kuhugi keerata vaid liikuda edasi otse.

Kui peatee suund muutub, siis tähendab see liiklusseaduse kontekstis seda, et peateel otsesõitja tegelikus maailmas sooritab pöörde kas vasakule või paremale. Otsesõit mööda peateed jätkub, kuid selleks tuleb ristmikul teise teeharusse minna.

Nagu öeldud, tekibki segadus peamiselt ristmikel, kus on palju erinevaid teeharusid ja pilt kirju. Olukord laheneb rahumeelselt, kui juhid peavad meeles, kuidas kulgeb peatee ning arvestavad sellega, et kõigile peateel liikujatele tuleb anda teed, sõltumata sellest, kuidas nemad vahepeal peateel püsimiseks roolima peavad.

Kui peateel liiklejad on oma manöövrid lõpetanud, saavad liikuda need juhid, kes sooritavad näiteks vasakpööret peateelt kõrvalteele.

Seejärel on sõidujärjekord juhtidel, kes lähenevad ristmikule kõrvalteelt ja sõidavad otse või paremale. Viimasena liiguvad need, kes sooritavad vasakpööret kõrvalteelt peateele.

VIIS VÕI ROHKEM TEEHARU

Kui muutuva suunaga peateega ristmikul on veel viieski haru nagu ka näitena kasutatud Vinni ristmikul on, siis rakendub lisaks eelräägitule veel ka nn parema käe reegel.

Teisisõnu, kui ristmikul saavad enne peateega ristumist veel kaks või enam kõrvaltee haru, peavad nendel harudel sõitvad juhid omavahel sõidueesõiguse küsimuse lahendama parema käe reegli järgi. Esimesena sõidab see juht, kelle paremal käel ei paikne ühtegi sõidukit.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et selle segadusseajava liiklusolukorra saab kõige turvalisemalt lahendada, kui peateel sõitjad teavad, kuhu peatee täpselt suundub ja ei satu segadusse.

Kõrvalteedelt tulijad aga kohtavad enne ristmikku enda ees liiklusmärki “anna teed” ja kui nad sellest juhinduvad, siis jäävad ohtlikud olukorrad olemata.

Tähelepanelikkus on kõige A ja O. Võibki ehk öelda, et selline ristmik ongi tegelikult väga lihtne, kui ükski juht ei ole tema ees olevaid liiklusmärke märkamata jätnud.

“Segaduseajav liiklusülesanne” on Accelerista ja Forte ühisprojekt, mida rahastab Maanteeamet ja toetab Toyota ning mille keskmes on mõni keeruline ristmik või liiklussituatsioon, millega Eesti liiklejad tüüpiliselt kokku puutuvad.

Tosina nädala jooksul ilmub neljapäeviti Fortes valikuvariantidega liiklusülesanne, millele on õiget vastust aega anda täpselt nädal.

Ülesandele järgneval neljapäeval saab avalikuks video, kus Accelerista ajakirjanikud Maarja ja Veli teevad päriselus läbi nii vale kui õige lahenduse ning Maanteeameti ekspert omakorda teeb puust ja punaseks kuidas keerulisi olukordi lahendada.

Lisaks videole ilmub liikluspraktik Uku Tampere sulest põhjalik artikkel, mis võtab kokku pakutud vastused ning selgitab, miks ühe või teise (ka kirjutamata) reegli jälgimine on liiklusturvalisuse ja  – kultuuri seisukohalt vajalik.

Peatoimetaja: Uku Tampere. Ekspert: Riho Tänak (Maanteeamet). Produtsent: Veli V. Rajasaar. Režissöör: Kadriann Kibus. Juhtoperaator ja monteerija: Sten Ottep/Fifty Visual.

Kaanepilt: Forte

Jaga

AVALDA ARVAMUST!