Õõv ja õud! Pool maailmamerd saastavast mikroplastist on pärit liiklusest2 minuti lugemine

Google+ Pinterest LinkedIn Tumblr +
Liiklus on suurim plastheitmete tekitaja, koguni pool maailma meresid saastavast ja elukaid ohustavast mikroplastist on liiklusest pärit. Kõige rohkem kahjustavad teekatet autorehvid.

Liikluses hõõrduvad omavahel teekate ja rehvipind. Plastiosakesi eraldub ka teekattemärgistuseks kasutatavast värvist ja autode rehvidest. Eriti kurjad on naastrehvid, mis kisuvad iga läbitud meetriga üles tüki teekatet ja paiskavad selle nanoosakestena õhku.

Plastiosakesed lenduvad keskkonda ja liiguvad koos vihmaveega teepinnalt kanalisatsiooni kaudu vesikonda – jõudes lõpuks ka inimeste toidulauale ja sealt seedetrakti.

Autorehvid koosnevad sünteetiliste materjalide ja loodusliku kummi segust, samuti sisaldavad need erinevaid täite- ja tugevdusaineid.

Rehvi elukaare jooksul kaotavad need oma pinnalt lausa 10-20% materjalist. Nagu öeldud, siis sisaldab mikroplaste ka teekattemärgistus.

Soome keskkonnakaitse eest võitlev poliitik Petri Honkonen on teema võtnud oma südameasjaks ning teinud ettepanekuid selleks, et liikluses tekkivaid mikroplastiheitmeid vähendada.

Riskipiirkondadeks on eeskätt linnad. Linnakeskustes tuleks autosõitu piirata nii peenosakeste kui ka mikroplastiheitmete vähendamiseks.

Samuti tuleks enam panustada looduslikust kummist ja alternatiivsetest materjalidest rehvide väljatöötamisele.

Ka teemärgistuseks kasutatavatest värvidest tuleks mikroplastid eemaldada. Plastiheitmete vähendamisele aitab kaasa teede tolmust puhastamine ja puhtana hoidmine.

MIS ON MIKROPLAST?

Mikroplast on keskkonna reostamise mõttes kuum teema – imepisikesed, nähtamatud plastiosakesed ümbritsevad meid kõikjal. Plastik on laialt kasutuses nii rõiva-, auto-, arvuti- kui isegi toiduainetetööstuses.

Suur osa inimese kasutavast plastist jõuab keskkonda ootamatul kombel – riideid pestes, kosmeetikat kasutades, jalgpalli mängides, autoga sõites, värvimistöid tehes jne.

Mereprügi võib laias laastus jagada kaheks: makroprügi (suurem kui 5 mm) ja mikroprügi (väiksem kui 5 mm). Kilekotid, pudelid, pakendid – seda makroprügi me kõik tunneme. Hoopis teine lugu on salakavala ja meile silmaga raskesti eristatava mikroplastiga.

Mikroplastid (ing k microbeads, microplastic) on väga väikesed (alla 5 mm) plastist osakesed, mida kasutatakse meie igapäevatoodetes. Sellised osakesed võivad olla eri suuruse, kuju ja värviga.

Toodetesse lisatakse peenikest nähtamatut plastipuru ja ka suuremaid nähtavaid plastgraanuleid. Enim kasutatakse tööstuse poolt polüetüleeni (PE) ja polüpropüleeni (PP).

Loe lähemalt Rohelise Liikumise lehelt

Allikas: Suomenmaa. Tõlkis: Lena Murd. Pilt: Pixabay

Jaga

AVALDA ARVAMUST!