Reede, 26. aprill 2024
Planeedi päästmine algab pisikestest sammudest. Seekord aga ei soovita me sõita elektriautoga vaid vähendada oma ökoloogilist jalajälge ühe lihtsa nipiga. Kui tahad olla keskkonnasõbralik, järgi soovitust igal hommikul või alati siis kui duši all käid.

Igapäevane vannis või duši all käimine ning vesivets tunduvad Eestis elu loomuliku osana, meil ei ole veepuudust. Paraku tuleb meil tunda end privilegeerituna – tõsine veepuudus kimbutab enam kui 40% Maakera elanikest ning hädaliste hulk kasvab kliimamuutuse süvenedes.

Mage vesi on väärtuslik vara. Enamuse ehk 70% planeedi kättesaadavatest mageveevarudest kulutab inimkond põllumajandusele, 20% võtab tööstus (sh autotööstus) ning 10% inimene ise. Nupuvajutus moodsas WC-s kulutab 2-9 l vett ühekorraga, duši all käik 50-100 l ning vanniskäik umbes 200 l magevett.

Teadlased on leidnud viisi, kuidas igaüks meist saab veidi kaasa aidata veevarude säästmisele. Selleks pole vaja muud kui duši all käies vajaduse korral pissida. Seda tegevust pole vaja häbeneda (ega ka kampaaniakorras ette võtta kui häda ei ole), sest nii saab säästetud hulk vett ja ühtlasi aitab see hoida tervist.

Kasu kaalub piinlikkustunde üles

Kas duši all pissimisega seoses meenub mingi aastatetagune tobe reklaamikampaania? Tegemist ei olegi häbiasja või lauslollusega, vaid ekspertide hinnagul on see hoopis keskkonnasõbralik ja hügieeniline tegu, millest võib kasu olla ka tervisele.

Samuti on vastavalt uuringutele lausa 80 protsenti vastajatest tunnistanud, et on korra või paar duši all pissinud, sest pole jõudnud vetsu. Seega häbenemise asemel võib uskuda asjatundjaid, kelle hinnagul on asjast lõppkokkuvõttes rohkem kasu kui kahju. Keskkonnasõbralik ellusuhtumine ei vääri häbenemist.

Pissimine duši all on hügieeniline

Uriin koosneb peamiselt veest, elektrolüütidest ja uureast. Kõlab teaduslikult, eks ole. Jah, loomulikult sisaldab uriin ka baktereid, kuid voolav vesi uhub need kohe kanalisatsiooni.

Seega pole põhjust bakterite pärast muretseda, kinnitab Northwell Health´i teadur Robert Glatter veebiväljaandes Men’s Health.

Keskkonnasõbralik tegu

Teaduslikult on kindlaks tehtud, et inimene urineerib päevas keskmiselt 7 korda, ning keskmiselt lastakse iga kord WC loputuskastist mere poole umbes 6 liitrit magevett.

See teeb kokku 42 liitrit vett päevas. Vanad potid võivad kulutada lausa 12 liitrit vett igal loputuskorral. Vähem arenenud riikides peab suur osa inimesi toime tulema vähem kui liitri veega päevas…

Lihtne arvutus näitab, et kolmeliikmelise pere pissimise peale kulub 126 liitrit vett päevas ehk peaaegu vannitäis, mis lastakse kanalisatsioonist alla üksnes seetõttu, et oma jääke ära uhtuda. Vee kokkuhoid missugune!

Tegelikult muidugi ei pese, pissi ja kratsi inimesed end 7 korda päevas duši all. Seega on päris veesääst suhteliselt pisike – nii umbes 6-12 liitrit päevas inimese kohta, sest korra duši all käib ju igaüks.

Kasu tervisele

Üksnes keskkonnasõbralik – olemisest ei piisa, et veenda valdavat osa vesivetsu-inimesi duši all oma häda niristama. Siin tuleb appi meditsiiniteadus, mis väidab, et püsti pissimine koos kerge mängulise lihastreeninguga aitab keha tervist mitmel moel hoida.

Vaagnapõhjalihaste igapäevasest treenimisest on abi nii pissihäda tagasihoidmise kui ka parema seksuaalelu huvides. Muuseas, ka põiepõletiku või üleseksimise tulemusena valulikuks muutunud pissimise vastu aitab kui seda teha duši all – soe vesi lõõgastab vaagnapõhjalihaseid ning asi saab suurema pisardamiseta aetud.

Loomulikult ei pea nende väikeste, kuid oluliste lihaste treenimiseks duši alla kobima, ent seal on treeningkeskkond turvalisem nende jaoks, kes kannatavad vastavate lihaste toimimisega seotud probleemide all.

Abi ka… jalahädade korral!

Uskumuste kohaselt pidavat duši all pissimine aitama jalaseene profülaktikat teha. Teadur Glatter paneb siiski südamele, et seda väidet ei kinnita ükski uurimistöö. Samas tõdeb ta, et uurea sisaldab samalaadseid väävliühendeid, mida kasutatakse mitmete jalaseenevastaste salvide koostises.

Teoreetiliselt võiks see aidata jalaseene põhjustatud põletiku ravi ja ennetust, kuid uriin sisaldab uureat siiski liiga väheses koguses, nendib teadur.

Teadusmaterjalide põhjal Lena Murd. Kaanepilt: Pixabay

KOMMENTEERI SIIN