Kisub metsa poole? Vaata, et sa talveunes karu üles ei ärata!3 minuti lugemine

Google+ Pinterest LinkedIn Tumblr +
Looduses matkamine kogub Eestis järjest populaarsust. Eriti praegusel ajal, kus maa on valge vaibaga kaetud, tundub lumes müttamine ahvatlevana. Keskkonnaamet palub uitajatelt tähelepanelikkust, et talveunes karu mitte häirida.

Mõnusate talveilmadega kisub vägisi metsa poole: autole hääled sisse, ja minek! Loodusearmastus ja looduse tundmine on aga kaks eri asja, selle viimasega kipub Eestis olema nagu mujal arenenud riikides – inimene arvab naiivselt, et metsa minnes peab ta vaid enda heaolule mõtlema.

Tegelikult on inimene metsas külaline. Talvel loodus ja elukad magavad ning taimedki tahavad lumikatte all rahus olla. Sestap on enne metsa või rabasse kihutamist mõistlik teha selgeks, millised reeglid metsaelanike magamistoas kehtivad.

Looduskaitseseaduse kohaselt kehtib teadaoleva pruunkaru talvituskoha ümbruses 300 meetri raadiuses talvituspaiga kaitse kuni talvitusperioodi lõpu, 15. aprillini.

Pruunkarul on praegu poegimise aeg. Emakaru üles ehmatamine tähendab poegadele kindlat surma. Metsas tegutsejatel tuleb arvestada taliuinakut tegevate ottidega ja nende häirimist vältida

RÄGASTIK JA TIHNIK ON KARU UNEKOHAD

Pruunkarud veedavad külma ja lumikattega talve selleks valitud turvalises kohas taliuinakut tehes. Tavaliselt on selleks karu eluterritooriumil paiknev rahulik ja varjatud koht: tormimurruga kaetud rägastik, noore kuusetihniku keskel paiknev lohk või mõni muu looduslik varjatud ala.

„Täiskasvanud emakarul sünnivad taliuinaku ajal 1-4 poega. Karud poegivad üle aasta. Taliuinak on meie suurima loodusliku kiskja elukäigus kõige häirimistundlikum periood. Emakaru eemale peletamisel seame suurde ohtu abitud karupojad ning juhul, kui emakaru ei tule tagasi, pojad hukkuvad,“ rõhutas Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi, miks karusid ei tohi segada.

KARU MAGAMISTOAST TULEB TEADA ANDA

Karu talvituspaiga avastanud inimene on kohustatud sellest esimesel võimalusel teavitama Keskkonnaametit ning koheselt tuleb peatada talvituspaiga ümbruses metsanduslikud, jahinduslikud ja muud tegevused. Keskkonnaamet kehtestab kaitsekohustusteatisega talvitusperioodi lõpuni talvituspaiga kaitse.

Jaanuari lõpus teavitas raiet teostava Lignator Mets OÜ esindaja Keskkonnaametit Lõuna-Eestis raietööde ettevalmistuse käigus avastatud tõenäolisest pruunkaru talvituspaigast. Tööd peatati omaalgatuslikult ning talvituspaiga ümber seati ajutine kaitse. Keskkonnaamet tunnustab metsamajandajat mõistliku ja kiire tegutsemise eest.

„Tuletame kõigile talvel metsas raietööde, jahi või muul põhjusel tegutsevatele isikutele meelde taliuinakus oleva karuga kohtumise võimalust ning rahuliku ja kohese taandumise olulisust,“ lausus Tõnu Talvi.

VAATA SAADET KARUST

2011. aastal jooksis Eesti Rahvusringhäälingus saatesari “Looduselust”, mille ühes episoodis oli juttu Euroopa suurimast kiskjast, pruunkarust. Saate peategelastest peaks meie lugejatele üks – Eik Erik Sikk – tuttav olema.
Vaata hoogsat ja harivat saadet siit ja kui metsa lähed, siis kõnni tasa, et mesikäpa und mitte häirida.

URSUS ARCTOS EHK PRUUNKARU

Eestis on karud elanud juba väga pikka aega. Praegu loendatakse kogu Eesti peale 650–700 karu, nende arv püsib stabiilsena.

Karude jooksuaeg kestab mai keskpaigast juuni keskpaigani. Talveuinak algab tavaliselt novembris ja kestab märtsi-aprillini. Pojad sünnivad karul reeglina jaanuaris.

Vastsündinud on väga pisikesed ja nende sünnikaal ei ületa poolt kilogrammi. Peletades jaanuaris või veebruaris poegadega emakaru pesast eemale, ei naase emakaru tavaliselt enam poegade juurde.

Enim karusid elab Virumaal ja Jõgevamaal. Tagamaks karude ühtlast levikut Eestis, välditakse emakarude küttimist lõunapoolsetes maakondades. Reeglina on kütitud täiskasvanud karude trofeed medaliväärsed.

Allikas: keskkonnaamet. Kaanepilt: Pixabay

Jaga

AVALDA ARVAMUST!