Laupäev, 20. aprill 2024
Kord internetti üles pandud fotode ja videote jäljetult eemaldamine on tagantjärele keeruline. Lihtsam on olukorda ennetada ja lapselt luba küsida, kas ta ikka tahab, et vanem tema nunnupilte ühismeedias jagab. Lapsevanema kohus on lapsele selgitada riske ning täiskasvanu on vastutav võimalike tagajärgede eest.

Facebook on jäänud fossiilide pärusmaaks, lapsed ja noored kasutavad Instagrami, Snapchati, Tik-Tok-i jt sotsiaalmeediaplatvorme. Kui paljud lapsevanemad tegelikult jälgivad oma järeltulijate meediakasutust ning kui paljud mõtlevad enne kui tormavad järjekordseid perepilte ühismeedias jagama?

Inimestele meeldib jagada ehedaid emotsioone ja olukordi, mis mõjuvad kordumatult või humoorikalt ning sotsiaalmeedia on üks meelelahutuskohtadest, kuhu sellised hetked jõuavad.

Digitaalmaailmas peame arvestama, et jagatud pilt võib jääda elama iseseisvat igavikulist elu. Internetist midagi tagasi kutsuda on kas väga raske või isegi võimatu.

Andmekaitse Inspektsiooni spetsialistid soovitavad peresiseselt reeglid paika panna enne kui kellegi sõrm “jaga” nuppu vajutab. On teatud tavad, mida igal juhul tasub järgida, et vältida hilisemat muretsemist.

POSTITUS HAKKAB ELAMA OMA ELU

Tegelikult ei saa päris lõpuni kontrollida, kuhu ja kelleni mõni pilt või video levida võib. Isegi privaatse konto puhul võivad andmed lekkida. Andmekaitse Inspektsioon kasutab siinkohal mõistet “määramatu hulk”.

Iga kord kui pildi sotsiaalmeediasse üles laete, võib see jõuda määramatu hulga inimesteni, kuna te ei tea, kes teisel pool arvutiekraane seda pilti vaatavad, ja samuti seda, mida nad sellega edasi teevad või kellele näitavad.

Näiteks üliarmsatel beebipiltidel on n-ö komme hakata levima, vaatamata sellele, et pilt on algselt postitatud kõigest vaid viieliikmelisse sõbrannade listi või sotsiaalmeedia gruppi.

Mida suurem on inimeste arv, kellele pildi kättesaadavaks teete, seda vähem saate kontrollida, kes seda pilti näevad. Siit tuleb mõiste „määramatu hulk“, mis on miski, mida on võimatu või raske määrata.

Seda, kes pilti või videot näevad, ei ole mitte kunagi võimalik lõpuni kontrollida. Mõtle enne, kas oled valmis tagajärgedega tegelema?

KOOLIS JA LASTEAIAS PILDISTAMINE

Inspektsioon soovitab teha vahet sellel, kas on avalik üritus (ei ole nimede ja nägude kontrolli) või kinnine (nt tund, kutsetega kontsert). Lasteaia jõulupidu või gümnaasiumi lõpuaktus on avalikud üritused. Emakeeletund kinnine üritus.

Avalikul üritusel ei saa keegi keelata oma tarbeks pildistamist. Saadud fotot või videot on lubatud vaadata oma pereringis ja ka sõpradega ning seda võib enda tarbeks töödelda. 

Kui avalikul üritusel tehakse pilt isiklikuks otstarbeks ja sinna jäävad peale äratuntavalt teised inimesed, pole selle tegemiseks teiste nõusolekut vaja.

Kui pilti soovitakse avalikustada määramatule hulgale isikutele – näiteks postitada sotsiaalmeediasse – siis sellisel juhul peab olema kindel, et pildile jäänud isikud on avalikustamisega nõus.

Kõik inimesed, kes teistest pilte avalikustada soovivad, peavad enne küsima nende nõusolekut.

KEELDUMINE PEAB OLEMA PÕHJENDATUD

Suurte ürituste eel on saanud tavaks, et õppeasutusest saadetakse lapsevanematele kiri ja küsitakse nende nõusolekut pildistamiseks ja filmimiseks. Ka rühma- või klassipildi tegemise eel antakse teada kellaaeg, sobiv riietus ning ääremärkusena “osalemine ei ole kohustuslik”.

On esinenud äärmuslikke juhtumeid, kus tülitsevad vanemad ei saa omavahel kokkuleppele ning üks ei anna nõusolekut lapse pildistamiseks. Siis tasub alati mõelda, mis juhtub lapsega, kes on “nurka pandud”, kuidas suhtuvad tema eristumisse kaaslased? Kas tahate oma lapsele lisamuret?

Õpetaja, kes keeldub klassipildile minemast, viidates andmekaitseseadusele, naeruvääristab nii ennast kui ka õpilasi, kelles säärane keeldumine tekitab ebamugavus- ja süütunnet. Õpetajal tuleb arvestada traditsioone ja tema osalemisega klassipildil arvestatakse.

Abi on tervest mõistusest ja laste huvide ettepoole seadmisest, sest lapsed ise otsustada ei saa.

Kui vanemad on lapse pildistamise ja isikuandmete kasutamise ära keelanud, soovitab inspektsioon lähtuda koolil lapse soovist ja arvestada lihtsalt sellega, et vanem ei ole andnud nõusolekut foto avalikustamiseks.

KÜSI LAPSELT NÕUSOLEKUT

Kui väljaspoole kodu jäävate avalikustamiste osas on lapsevanemal õigus seda kas lubada või keelata kuni lapse täisealiseks saamiseni, siis kodus tuleks asuda varakult praktiseerima läbirääkimiste taktikat. Kaotatud usaldust on väga raske tagasi võita. Eriti teismeliseeas on suhted kiired purunema.

Hiljuti avaldatud internet EU Kids Online Eesti 2018. aasta uuringu esitletud tulemustest selgus, et iga viies laps on kogenud, et tema sõbrad on ilma tema nõusolekuta midagi sotsiaalmeediasse postitanud. Mõnevõrra vähem on neid lapsi, kes pole vastavat nõusolekut vanematele või ka õpetajale andnud.

Osad vanemad ei ole teadlikult ise oma lapsest pilte avalikustanud kuniks nad ei tea, mida nende laps sellest arvab ja sel juhul võib tekkida väga ebaõiglane olukord, kui keegi teine nende lapse kohta andmeid rohkem avaldab.

Tõenäoliselt ei ole ka Eestis kauged kohtuvaidlused, kus lapsed ei ole nõus, et nende Instagramis aktiivselt tegutsevad vanemad nendest nõusolekuta pilte avalikustavad.

Elementaarne nõusoleku küsimine enne pildi või video jagamist peab olema “käe sees” – sa ei postita enne, kui pole saanud asjaomastelt “jah”-sõna.

Lapsevanem peab lapse sooviga arvestama sellest hetkest alates, kui laps on võimeline olukorda mõistma. Beebi ja väikelapse puhul on lapsevanem see, kes peab oma last võimalike ohtude eest kaitsma ja võtma vastutuse.

Kaanepilt: Ylle Tampere. Täname: Andmekaitse Inspektsioon

KOMMENTEERI SIIN