Netikasutaja ABC: ilus ja õige eesti keel on vaid paari klõpsu kaugusel3 minuti lugemine

Google+ Pinterest LinkedIn Tumblr +
Iga aasta 14. märtsil tähistame üle Eesti emakeelepäeva. Jagame mõne kasuliku näpunäite, kuidas interneti kaasabil parandada oma eesti keele oskust ning kahtluse korral õigekirja-alast nõu saada.

Keel on pidevas muutumises ning isegi viis aastat tagasi õpitud õigekirjareeglid ei pruugi täna enam kehtida. Alljärgnevalt toome lugejateni rea nupukaid digilahendusi, mis aitavad eesti keelt edendada profi kombel.

FILOSOFT: VIGASED SÕNAD VÄLJA!

Ilmselt on üks parimaid keeleteadlaste välja mõeldud lahendusi Filosoft , mis kirja pandud tekstist vigased sõnad välja roogib, sõnakorduste vältimiseks häid alternatiive soovitab ning raskeid sõnu käänata aitab.

Filosofti kodulehel on olemas klassikaline õigekirja automaatkontroll, mis valesti kirjutatud sõnad punaselt alla joonib. Lisaks on programmis olemas ka tööriist, mis soovitab lahtrisse sisestatud sõna juurde sünonüüme (samatähenduslikud sõnad) ja antonüüme (vastassõnad).

Sama programmiga saab õppida sõnu ka õigesti poolitama ja kõnesüntesaatori abil veaohtlikke sõnu korrektselt käänama.

Filosoft on suurepärane tööriist nii kooliõpilastele kui ka lapsevanematele, kes soovivad pisemaid pereliikmeid kodutööde juures abistada ja olla kindlad, et kõik on korrektne.

UUDISSÕNADE KONTROLL EKI LEHEL

Keelepuritaanidele on Eesti Keele Instituut (EKI) loonud mugava veebitööriista, mille kaudu saab igaüks kontrollida, kas sõna on eesti keeles ametlikult olemas või mitte.

Kuna raamatuna olev Õigekeelsussõnaraamat vananeb kiirelt, täiendavad selle koostajad loetelu pidevalt, vastavalt kuidas uudissõnad keelde juurduvad. Uues ÕS-is jõuavad need ka trükituna kasutajate käeulatusse.

Uudissõna õigekirja, tähenduse ja laiemalt selle kasutuse kohta leiab infot EKI kodulehelt. Sealt menüüst tuleb valida “ÕS-i uued sõnad” ning ridamisi pööraselt lahedaid keelemänge kuvataksegi koos selgitustega.

Loendis on olemas kõik sõnad, mida ametlikus õigekeelsussõnaraamatus veel ei ole, kuid mida plaanitakse sinna tulevikus lisada.

Näiteks on täiesti korrektne kasutada eesti keeles selliseid sõnu nagu selfi, laikima, öriingel või hübriidkaamera. Seda vaatamata asjaolule, et viimases ÕSi trükitud versioonis neid veel ei ole.

TARVILINE KEELENÕU EKI LEHELT

Lisaks tasub veebibrauseri järjehoidjates hoida ka ametlikku e-keelenõu lehte , kust saab mugavalt sõnade õigsust ning nende tähendust kontrollida, samuti lugeda keelesoovitusi ning palju muud põnevat.

EKI keeleteadlastele võib ka pöörduda küsimusega e-maili teel. Samuti tasub läbi lapata korduma kippuvate küsimuste leht, kus juba palju tüüpilisi väärkasutusi või eksitavaid kirjapilte ära toodud. Tore on ka EKI Keelenõuvakk.

KLASSIKALINE TÕLKEABI GOOGLE’ILT

Tänapäeval tuleb tihti tõlkida või aru saada tekstidest, mis on inglise, vene, soome või hoopis mõnes eksootilises keeles.

Internetis aitab sõnadest aru saada klassikaline Google Translate , kuhu saab mugavalt teksti sisestada, mille veebirakendus seejärel ära tõlgib.

TÕLKEABI SINU NUTITELEFONIS

Reisil või koosolekul olles võib hoopis rohkem abi olla hoopis telefonis olevast virtuaalsest abimehest. Google Translate kasutamist piirab asjaolu, et tekst tuleb veebirakendusse käsitsi sisestada.

Näiteks restoranis araabia- või jaapanikeelse menüü tõlkimiseks on ootamatult palju abi Samsa Bixby – virtuaalassistendist või Sirist, mis elab Apple’is. Suunad elefoni kaamera tekstile, ja juba saadki vastuse eesti keeles. Kuidas Bixby ja Siri seda teevad, jääb esialgu saladuseks.

EESTI KEELE BLOGI JA KEELESÄUTS

Kel keele vastu laiem huvi, võib lugeda eesti keele õpetaja Pille keeleblogi või kuulata taskuhäälingust järele Vikerraadio Keelesäutsu. Internet on täis põnevaid võimalusi end eesti keeles harida.

Allikas: Samsung Eesti, EKI. Kaanepilt: Ylle Rajasaar

Jaga

AVALDA ARVAMUST!