Andero Sepp: kui udu peab noaga raiuma, pole linnas abi seadusest vaid mõistusest4 minuti lugemine

Google+ Pinterest LinkedIn Tumblr +
Veebikonstaabel Andero Sepp võtab seekord sõna liiklusturvalisuse teemal: ehkki liiklusseadus ei luba asulasisesel teel kasutada udutulesid, võiks tervet talupojamõistust kasutades teatud juhtudel enda ja  kaasliiklejate turvalisuse huvides seda siiski teha.

Juhtusin lugema kevadel Autogeeniuse portaalis avaldatud artiklit udutulede kasutamise kohta ja mind jäi sealt häirima lõik pealkirjaga: “Tagumine udutuli on asulas keelatud”, ning seal olev lause: „Asulas ei tohi kasutada tagumist udutuld, sest see on niivõrd ere, et pidurituli ei paista siis enam silma.”

Jah, liiklusseaduse § 42 lg 3 järgi tõesti nii on: tagumisi udutulesid võib kasutada sõidu ajal ainult asulavälisel teel udust või sajust põhjustatud halva nähtavuse korral või kui sõidutuulest ülestõstetud lumi, tolm või pori halvendab oluliselt tulede nähtavust tahapoole.

Küll aga pean ütlema, et ilmastikuolud ei tea meil kehtivatest seadustest mitte midagi. Järgnevalt kirjeldatud ekstreemseid olusid esineb ehk kord 3-5 aasta jooksul või harvem, kuid selliste ilmaga võib pigem unustada eelviidatud seadusepügala ning kasutada turvalise liiklemise tagamiseks tervet talupojamõistust, nagu seda soovitati “Suud puhtaks” väitlussaates, kus luubi all oli liiklusolukord Eestis.

MINU LUGU

Olin liikumas asulasisesel teel, Tartu ühel peatänaval. Minu ees sõitis BMW, taga oli Renault (automargid jäid meelde kuna neid kahte tuli edasiste sündmuste juures pingsalt jälgida) kui esiklaasile langesid esimesed vihmapiisad.

Vihm nagu vihm ikka, kuigi koos harjumatult tugeva külgtuulega. Mõned sekundid hiljem aga muutus see vihm läbinähtamatuks veeseinaks mille taha kadusid nii ees kui taga liikunud autod, ees olnud BMW-d märkasin alles siis uuesti kui tema pidurituled hetkeks süttisid.

Me kõik, kes sellel tänaval, ilmselt kõik, kes kesklinna lähedal, viibisime olime valiku: kas jääda seisma sinna kus oleme ja loota, et mõni juht kärsitusest olukorda mööda trügimisega hullemaks ei tee või püüda liikuda esimese võimaliku parklani.

Kollektiivselt jätkasime liikumist, rakendades enda nähtavaks tegemiseks asulasiseselt teel just tagumisi udutulesid – selle punast kuma oli läbi saju näha.

Kiire juriidilise mõtlemise juures viitaks siin õigusvastasust välistavale asjaolule, karistusseadustiku § 29-le, ehk hädaseisundist tuleneva ohu tõrjumisele väites, et udutulede kasutamise nõuete rikkumine oli vajalik, et tõrjuda oht nii enda kui tagumise auto omaniku varale (RKKKo 3-1-1-95-06):

Oht on olukord, kus on põhjust tõsiselt karta õigushüve kahjustumist ja nagu hädakaitse puhulgi, tuvastatakse see nn objektiivsest kõrvaltvaatlejast lähtuvalt.

Ohu olemasolu ei sõltu selle päritolust (loodusnähtus, looma käitumine vms). Ehk hästi lihtsalt öeldes oli see vajalik, et ennetada liiklusõnnetuse teket kuna võimaldas hinnata sõidukite vahele jäänud pikkivahet ning seda ka hoida.

Muidugi viide, et piduritulesid ei ole sellises olukorras nii lihtne eristada on õige kuid siin peab juht korraks ise mõtlema ja olukorda analüüsima.

Enamikel autodel on üks eraldiseisev pidurituli – kui see toimib siis saab eessõitva auto pidurdamist tuvastada selle järgi. Lisaks on juhtidel võimalik omavahel suhelda „tulede keeles,“ mis näib kahjuks olevat kiirelt hääbuv oskus tänases liikluskultuuris.

Kuna sellises sajus ei liikunud me isegi mitte linnakiirusel siis minu ees liikunud BMW juht teavitas mind oma pidurdamise soovist sellega, et tippis enne kiirelt 2-3 korda piduripedaali, vilkuv punane tuli torkas ka ereda udutule kõrval hästi silma, mina omakorda teavitasin nii enda taga kulgenud juhti. BMW ja mina jõudsime igatahes selliselt edukalt parklasse, Renault läks oma teed.

MÕTLE LOOGILISELT

Ehk siis jah, tagumist udutuld ei või asulas kasutada. Aga kui autojuhina on ikkagi aru saada, et äärmuslikest ilmastikuoludest tingituna on selline sein ees, et sina ei näe eesliikujat ega saa hinnata pikivahet ohutult siis arvesta, et tagumise auto juht on täpselt samas olukorras.

Kui keset tänavat seisma jäämine ei ole mõistlik ja parklasse ka kohe sõita ei õnnestu siis kohanda sõidukiirus vastavaks ilmastikuoludega (seda teeb loodetavasti ka eessõitja) ja tee ennast selle tagumise udutulega ka asulas nähtavaks, vähemalt kuni on võimalik ohutult peatuda/parkida. Ja muidugi – kui oht möödas ei tohi unustada udutulesid välja lülitada.

Päeva lõpuks on nii autojuhtide kui liiklusjärelevalve teostajate ühine soov see, et kõik jõuaksid turvaliselt sihtkohta.

*Andero Sepp on kooskõlastatud artikli Politsei- ja Piirivalveametiga

UDUTULEDE KASUTAMINE LIIKLUSSEADUSES

§ 40 lg 5 – Halva nähtavuse korral või pimeda ajal valgustamata asulavälisel teel peatatud või pargitud sõidukil ei tohi põleda lähi-, kaug- ega udutuled.

Asulateel peatatud sõidukil ei tohi põleda kaug- ega udutuled, välja arvatud juhul, kui udutulesid kasutatakse lähitulede asemel. Asulateel pargitud sõidukil ei tohi põleda lähi-, kaug- ega udutuled. Asulatee vasakul teepoolel peatatud sõidukil ei tohi põleda ka lähituled.

§ 42 lg 1 – Eesmised udutuled võivad põleda sõidu ajal koos
esituledega udust või sajust põhjustatud halva nähtavuse korral.
§ 42 lg 2 – Eesmisi udutulesid võib kasutada ka käesoleva seaduse § 40
lõikes 1 nimetatud juhul lähitulede asemel.
§ 43 lg 3 – Tagumisi udutulesid võib kasutada sõidu ajal ainult
asulavälisel teel udust või sajust põhjustatud halva nähtavuse korral
või kui sõidutuulest ülestõstetud lumi, tolm või pori halvendab
oluliselt tulede nähtavust tahapoole.

Toimetas: Uku Tampere. Kaanepilt: Ylle Tampere

Jaga

AVALDA ARVAMUST!