blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com
rarefilm.net

Hea teada: kas sotsiaalmeedias tohib liiklushuligaane avalikult häbistada?5 minuti lugemine

Google+ Pinterest LinkedIn Tumblr +
Facebookist leiab nii kinniseid kui avalikke gruppe, mis on keskendunud liiklushuligaanide või näiteks sõidukikaardita äpitakso juhtide kohta info jagamisele. Uurisime Andmekaitse Inspektsioonist, kas võõra sõiduki jäädvustamine ning foto või video levitamine sellisel moel on seaduslik.

Hiljaaegu tekkis Facebooki grupp, kus kutsutakse üles teavitama sõidukikaardita või teenindajakaardita ringi sõitvatest äpitakso juhtidest. Kuvatõmmiseid ja pilte lisandub iga päev. Eesmärk on üllas: panna juhid avalikku häbiposti, lootuses, et need edaspidi seaduskuulekalt käituvad.

Facebookist leiab sarnaseid avalikke näpuviibutamise kohti teisigi. Näiteks Liiklusdebiilikute häbipost, millega on liitunud üle 12 000 inimese. See ei ole isegi grupp vaid FB leht, paned laigi ja hakkad uudiseid saama.

Sageli jagavad kasutajad pilte ja videosid aga oma näoraamatu seinal avalikult, sealt lähevad need ringlusse ja hakkavad elama oma elu.

Inimesed laigivad, kommenteerivad ja levitavad selliseid materjale ohtralt ning “kas nii ikka võib?” küsijatele on vastus tavaliselt “aga mis ta siis tuleb meie õuele kaklema” ehk kui tegi, siis olgu ka avalik.

Seadust rikkuvate äpitaksode kohta infot jagavas grupis tõusis seekord aga kõvem arutelu teemal, millist infot võib (ja peab) avalikustama ja millise võiks otse saata Mupole või politseile. Palusime Andmekaitse Inspektsioonilt vastuseid.

KÕIK PEAVAD NÕUS OLEMA!

Andmekaitse Inspektsioonist järele küsides selgub, et liiklushuligaanide ja seaduserikkujate jäädvustamine on lubatud üksnes teatud juhtudel ning enne avalikustamist tuleb saada kõigi osaliste nõusolek.

Pildistamise ja filmimise reegel on lihtne: oma või pere tarbeks poes, kontserdil või parklas pildistada tohib, kui territooriumi valdaja seda lubab, aga kui pilt kogu maailmale avalikuks teha, peab olema veendunud, et pildilt äratuntavad on sellega nõus.

Kui pildile jääb äratuntavalt seaduserikkuja või purjus inimene, ei anna see õigustust avaldada pilti ilma isiku nõusolekuta. Nõusolekuta võib seaduserikkuja kohta info edastada politseile.

Kui osalete avalikul üritusel, kus on sadu või tuhandeid võõraid inimesi asendab avalikustamise eesmärgil toimuva heli- või pildimaterjali jäädvustamisel isiku nõusolekut tema teavitamine sellises vormis, mis võimaldab tal heli- ja pildimaterjali jäädvustamise faktist aru saada ja enda jäädvustamist soovi korral vältida.

Teavitamiskohustus ei kehti avalike ürituste puhul, mille avalikustamise eesmärgil jäädvustamist võib mõistlikult eeldada nagu näiteks laulupidu (vt IKS § 11).

Ehk lühidalt: sõidukikaardita või teenindajakaardita taksisti tuvastamisel tuleb info saata taksofirmasse ja Mupole, mis asjaga edasi tegeleb. Taxify, uue nimega Bolt lubas kunagi klientidele, et nende sõitude eest, mis on osutatud sõidukikaardita sõidukiga või kus juhil puudub teenindajakaart, maksma ei pea.

Otsi taksojuhi teenindajakaarti isikukoodi põhjal
Kontrolli sõidukikaardi olemasolu registrinumbri järgi 

Näiteks: tellisite Bolt Basicu, äpis näete auto registrinumbrit ja juhi nime ning ajal mil äpitaksot liigub teie suunas, vaatate registrist, kas tegu on legaalse teenuse osutamisega.

KAS VÕÕRAST AUTOT TOHIB PILDISTADA?

Valesti pargitud või kihutava või muul moel seadust rikkuva sõiduki ja selle juhi või autos istujate pildistamine või filmimine on lubatud, aga materjalide avalikuks tegemisel tuleb jällegi seadusest kinni pidada. 

Auto numbrimärk kuulub isikuandmete hulka juhul, kui auto omanik ja number on kokkuviidav. Aga kui on võimalik auto numbrimärgi pildile jäämist vältida, on mõistlik seda teha.

Eestis ei ole autoomanike register avalik, mis tähendab, et pelgalt numbrimärki ilma omanikku teadmata ei saa lugeda isikuandmete hulka kuuluvaks infoks, küll aga omaniku ja numbrimärgi kokkuviimisel olukord muutub.

Mis tähendab, et kui filmida autos näiteks roolimobiilikut ja videos on näha nii juhi nägu kui auto number, siis ei tohi materjali enne juhiga kooskõlastamist internetti “lahti lasta”. Selle materjali võib saata aga PPA-le, kus korrakaitsjad asjaga seadust järgides edasi tegelevad.

KAS SOTSIAALMEEDIAS VÕIB JAGADA?

Sotsiaalmeedias levitamisel või muul moel materjalide avalikustamisel on põhimõte alati ühesugune: kui on olemas õiguslik alus, võib jagada.

Iga teise inimese isikuandmeid sisaldava info avalikustamisel peab olema kindel, et selleks on olemas õiguslik alus.

Isikuandmete kaitse üldmäärus sätestab, et õiguslikuks aluseks saab olla teise inimese nõusolek. Kui seda ei ole, siis võib isikuandmeid avalikusta seadusest tulenevatel juhtudel.

Reeglite rikkumisest saab teada anda vastavale organile/asutusele/järelevalve teostajale, kes seda infot teadma peab. Kindlasti ei ole alust info avalikustamiseks avalikkusele.

Enda tarbeks info kogumist ei saa keelata keegi, aga selle avalikustamine sotsiaalmeedias määramatule hulgale inimestele ei ole lubatud.

KUI PILDILE ON JÄÄNUD NOORUK

Oletame et vales kohas ületab teed nooruk, no nii 15-16-aastane inimesehakatis. Oletame, et olukord võiks olla paljudele hoiatuseks ja te otsustate oma pardakaamera videot jagada sotsiaalmeedias.

Kuna FB konto saavad teha juba ka 13-aastased, siis küsite noorukilt korrektselt luba. Ta saab oma veast aru ja lubab videot jagada. Ärge seda siiski tehke.

Enne kui vajutada “jaga” nuppu, tuleks aga nõusolek saada seaduslikult esindajalt. Kuni 18-aastase lapse puhul annab piltide ja videote avalikustamiseks nõusoleku lapsevanem.

Alates 13 –aastased saavad anda ise nõusoleku infoühiskonna teenuste saamiseks. Infoühiskonna teenusteks loetakse elektrooniliselt osutatavaid teenuseid. Kõige levinumad on näiteks sotsiaalmeediakonto avamine, e-posti konto loomine ja ka muusika voogedastuse tellimine.

Infoühiskonna teenuseks ei loeta telefonikõne ega televisiooni- või raadioteenust. Ehk siis: sotsiaalmeedias võib ju noorelt inimeselt küsida, kas ta on nõus materjalide avalikustamisega, aga see ei anna luba seda teha, sest lõpliku otsuse langetab lapsevanem.

PEALTNÄGIJA DILEMMA

Jaburaid olukordi liikluses juhtub iga päev ning neid näevad enamasti pealt kümned inimesed, kes aga midagi ette ei võta.

Üsna loogiline, sest tegu on eetilise dilemmaga. Kui nägid pealt midagi, mis ilmselt on seadusega vastuolus, aga see otseselt sind ei puuduta, siis tundub võimudele ette kandmine keelekandmise ja pealekaebamisena. Kuna politseis antakse tunnistusi oma nimega, lisandub hirm, et äkki see, kelle peale kaevati, maksab kätte.

Dokumentideta äpitaksistist teavitamine on justkui oma kodanikukohuse täitmine – asi puudutab enamasti ju sind ennast, sest sina oled see, keda veab dokumentideta kahtlane isik. Motiveerib ka võimalus, saada tasuta sõit.

Liiklushuligaanidega on asi teisiti: lihtsam on avalikku häbiposti panna kui hakata jamama politsei, tunnistuste ja võimaliku kättemaksuga.

Tasub siis meeles pidada, et kui huligaani nõusolekut ei ole, saad ühismeedias pilti või videot levitades ise seaduserikkujaks.

Loe rohkem Andmekaitse Inspektsiooni lehelt

Pilt on illustreeriv. Pildi autor Uku Tampere

Jaga

AVALDA ARVAMUST!

blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com