Veekahjude statistika on auklik ent autoga vette sõitmine on kallis lõbu

Pinterest LinkedIn Tumblr +
Liikluskindlustuse Fond (LKF) eraldi sõidukite veekahjude statistikat ei tee, kuid juhtumid, mis on kirja saanud, on enamasti üle keskmise kulukad. Kolm kindlustusettevõtet olid nõus nn lombiõnnetusi lähemalt analüüsima. Kokkuvõte on lühike: autot ei tasu ujutada. 

Sel suvel on olnud päevi, kus vihma kallab taevast nagu pangega, ikka 30 ja rohkem millimeetrit korraga, juuni lõpus Valgas koguni 45,2 mm, mis on 56% kuunormist.

Keset juulit üle Eesti pühkinud vihane tsüklon Edouard lõi mere üle kallaste ning ujutas rannaäärseid tänavaid. Hea autoomanik oma neljarattalist muidugi sellisesse kohta ei vii, kus vesi ulatub üle pahkluu, kuid on üksjagu juhtumeid, kus auto jääb vette või sõidab hooga lompi, aimamata kui sügav see on

Tagajärjed võivad sellisel “vett lendab lahedalt kahte lehte” sõidul olla kurvad: moodsad autod on targad ja täis keerulist elektroonikat. Kui see pihta saab, tuleb kehvemal juhul kogu autoaju välja vahetada.. Kabiini sattunud vesi leotab tekstiilid, autosse jääv niiskus tekitab roostet jne. 

Paraku ei ole liikluskindlustuse registris vihma tõttu põhjustatud liiklusavariisid eraldi märgitud, nagu ei ole seal ka näiteks madala hommiku- ja õhtupäikese tõttu põhjustatud juhtumeid.

Kui pole statistikat, ei ole ka analüüsi ja üldistusi võimalik kogu Eesti kohta teha. LKF edastas meie küsimused oma liikmetele ja sai neljalt seltsilt ka pikemad vastused – ja neist koorub välja, et lompi sõita on kallis lõbu.

Gjensidige: keskmine veekahju likvideerimine 3000 eurot

Gjensidige kindlustusselts on viimase kolme aasta jooksul pidanud menetlema üheksat üleujutuse / merevee taseme tõusu tagajärjel tekkinud veekahju juhtumit. Veel on vastutuleva sõiduki alt tulnud vesi sõidukile kahju teinud ning üks autojuht kaotas vesiliu tõttu juhitavuse ja toimus avarii.

Kõik juhtumid on toimunud sõiduautodega, keskmine kahjusumma 3000 eurot. Sõidukid on suhteliselt uued – 2010.- 2018. aastast.

If Kindlustus: igal aastal on mõni veekahju juhtum

If Kindlustuse kahjukäsitluse osakonna juht Taavi Kiibus kinnitab, et If Kindlustus registreerib igal aastal mõne sarnase veekahju juhtumi:

“Need on seotud sõiduautodega ja on kahte liiki – sõidetakse sügavas vees, kui tänavad on üle ujutatud. Sel juhul võib vesi sattuda läbi õhufiltri mootorisse ja see võib saada kahjustada, samuti võib vesi kabiini tungida.”

Teised If Kindlustuses registreeritud juhtumid on seotud suurte üleujutustega, kui maa-alustes parklates vesi sõidukitesse imbub. Kiibuse sõnul on läheb veekahju kordategemine keskmiselt mõni tuhat eurot maksma.

PZU: juhtumeid on, ja need on kulukad

PZU sõidukikahjude grupi juht Jaanus Tanne räägib, et neilgi on tulnud veekahjudega tegeleda ning summad on soliidsed:

“Viimaste aastate jooksul on olnud mitmeid juhtumeid sõidukitega, mis on kahjustada saanud seoses rohkete sademete ja veeuputustega.”

“PZU Kindlustuse lähiaastate üks suurim kahjusid on olnud Juhkentali kortermaja all asuvas parklas toimunud üleujutus, mille kogumaksumus oli üle 55 000 euro. Antud juhul oli veetase kerkinud pea poole auto kõrguseni ning kahjustada sai neli sõidukit,” kirjeldas Tanne. 

Swedbank: autoomanik saab ise veekahju vältida

Swedbanki liiklus- ja kaskokindlustuse valdkonnajuhi Eivo Kisandi kommentaar veekahjuga avariidele on aus ja peaks autoga sõitjaid mõtlema panema, kas ikka tasub pimesi igast lombist läbi lahmata:

“Tavapärasest suuremate sademete korral on linnapildis tavapärane, et vihmavee äravool ei ole nii tõhus, et vältida väiksemate ja suuremate lompide teket. On siis tegu piki sõidutee äärt jooksva pika lombiga või üle sõiduraja või koguni sõidutee ulatuva suure lombiga, olenemata lombist ja sõidukitüübist peab suurema vee läbimisel olema ettevaatlik.”

– Suuremate sademete ja kehvema äravooluga tänavatel tuleb valida sobiv sõidukiirus, et vältida vesiliu tekkimise ohtu ja sõiduki juhitavuse kadumist.

– Veetakistused võivad peita teel nt olevaid löökauke, mis võivad kahjustada sõiduki veermikku, põhja ja keredetaile. Tihti lähevad suuremate veetakistuste läbimisel kaduma numbrimärgid.

– Vee tungimisel sõiduki kabiini võivad kahjustuda sõiduki interjöör ning elektroonika. Pikaajaline niiskus  sõitjateruumi kattematerjalides soodustab juhtmete korrodeerumist (näiteks aluskatte all olevad istmesoojenduse juhtmed jms), mis võib lõppeda mõne funktsiooni mittetoimimisega.

– Suuremal kiirusel läbi lombi sõites pritsib vesi korralikult ning isegi kui sõidukil on korralik põhjakaitse, võib sattuda vesi mootoriruumi. Mootoriruumis on elektroonikat ning andureid, mis on eelkõige mõeldud toimima kuivas keskkonnas. Halvema õnne korral võib vesi ka läbi õhufiltri mootorisse jõuda mistõttu on sõidukeid ka maha kantud.

– Mida sügavam on lomp, seda suurem on ohutegur, sest tavasõidukid ei ole mõeldud sügavas vees sõitmiseks.

– Pärast veetakistuse läbimist on mõistlik kontrollida pidurite toimimist ning hoida pikemat pikivahet eesoleva sõidukiga.

Eivo Kisand lisab, et mõistlik on aeg-ajalt kontrollida, kas sõiduki äravoolud on puhtad ning suunavad vett ära. Suuremate vihmasadude korral võib umbes äravoolu tõttu koguneda niiskus sinna (kabiin, pagasiruum), kuhu seda vaja pole ning taaskord kahjustada elektroonikat.

“Ja loomulikult tuleb alati enne suurema lombi läbimist hinnata, kas oleks mõistlik sellest läbi sõita – vajadusel tuleb valida teine marsruut sihtkohani. Muidu võib juhtuda, et sihtkohta ei jõutagi, sest tee lõpeb lombis.”

Kokkuvõtteks

Kindlustusseltsidelt saadud info põhjal võib oletada, et aastas saab tõsisemaid veekahjusid, millest teatatakse, umbes sadakond autot – meie kaugelt üle poole miljonini küündiva sõidukipargi puhul pole seda liiga palju.

Ent olgem ausad – suur osa autojuhtidest ei pea “väikesest veest” läbisõitmist millekski ning kui ühel hetkel on sõidukiga probleeme, siis ei oska nad tõenäoliselt neid isegi läbilahmatud lompidega seostada.

Kui oma autost hoolid, siis väldid vette sõitmist. Kui oled sattunud vette, lased auto võimalusel meistritel igaks petteks üle vaadata. Ikka selleks, et su plekist sõbra tervis korras oleks ja ta kaua vastu peaks. 

Kaanepilt: Uku Tampere

Jaga

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.