blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com
rarefilm.net

Autoomaniku ABC: uue mootori (ja auto) sissesõitmine7 minuti lugemine

Google+ Pinterest LinkedIn Tumblr +
Sõiduki eluea pikendamiseks ja muretuks kasutamiseks tuleb see alguses “sisse sõita”. Ehkki tänapäeval vahetatakse auto liisingu lõppedes tihtipeale uue vastu, on esimese omaniku poolt mootori sissesõitmine igati vastutustundlik ja keskkonnateadlik suhtumine.

Vanasti räägiti mootori sissesõidust kui hädavajadusest, mis tagab auto tehnika pika eluea. Tänapäeval on see teema suuresti unustusehõlma vajunud, sest autod vahetatakse reeglina liisinguperioodi lõpus välja ja tekkinud probleemid jäävad järgmiste omanike kanda.

Uue mootori ja auto sissesõitmise soovitus ei ole tegelikult kuskile kadunud: tegutsemisjuhendi leiab käsiraamatust ja autoesinduseski antakse nõu esimesed tuhanded kilomeetrid rahulikumalt võtta.

Osal sõiduvahenditel on isegi vastav kleebis esiaknal, et omanikule tema vastutust neljarattalise sõbra tervise ja pika eluea eest meelde tuletada.

Auto mootori sissesõitmine: põhireeglid
  • Esimesed 100 kilomeetrit sõida eriti rahulikult, hoia mootori pöördeid sõidu ajal ca 2000-2500 juures
  • Väldi lühikeste otste sõitmist ja tihedaid külmkäivitusi.
  • Ära lase autol pikalt tühikäigul töötada.
  • Liiga madalad pöörded (alla ~1400 rpm) ei ole head, liiga kõrged pöörded ei ole head
  • Gaasipedaaliga käitu rahulikult, väldi tugevat kiirendamist ja mootoriga pidurdamist.
  • Ära vea käru ega raskeid koormaid, võta kurve ja läbi auke rahulikult
  • 100 km järel hakka järkjärgult mootori koormust kasvatama. Ära lase mootori pöördeid üle 3500 rpm
  • 1000 km järel võid koormust järkjärgult veelgi kasvatada ja kasutada kõrgemaid pöördeid
  • 1500 km läbimise järel vaheta sõidukil õli ja õlifilter
Sissesõit on jõuallika pikaealisuse garantii

Veel paar aastakümmet tagasi oli loogiline, et auto, ja eriti selle mootori pikaealisuse garantii on üks korralik sissesõit. Tänaseks on sissesõidu tegemine hääbuv trend ja paljud on seisukohal, et kaasaegsele autole sissesõitu polegi vaja teha.

Põhjenduseks tuuakse paremad materjalid ning mootorite täpsem ehitus. Polegi muud, kui osta Plekk-Liisu ja kasvõi otse rinkale!

Eesmärk pühendab abinõu

Kas teha mootorile sissesõit või mitte, taandub lõpuks sellele, mida soetatavalt sõiduvahendilt oodatakse. Kui plaanis on kuidagi vaid liisingu või garantiiperioodi lõpuni hakkama saada, siis pole erilist vahet.

Aga muutuvas maailmas, kus loodussäästu eesmärgil tuleks tarbimist oluliselt piirata, peaks hoopiski mõtlema sama asja kauem kasutamisele ja selles kontekstis on kriitilise tähtsusega auto elu esimesed mõned tuhanded kilomeetrid ja nende jooksul toimuv.

Sõiduk tahab iseennast tundma õppida

Topauto vanemhooldusnõunik Dan Mustjatse kinnitab, et uute mootorite sissesõitmine on soovituslik, aga (kahjuks) kustuv trend – kõik üheks tervikuks kokku pandud elemendid peavad üksteisega n-ö kohanema ning siin osas ei ole tehnoloogias muutusi toimunud. Auto peab iseennast tundma õppima.

Hea näide on auto piduriklotsid, mis peavad kohanema piduriketastega. “Seda on ilmselt iga autoomanik kogenud, et värskelt vahetatud piduriketaste ja klotsidega ei pidurda auto sugugi nii hästi. Kulub isegi mitusada kilomeetrit, enne kui need efektiivselt tööle hakkavad,” rääkis Mustjatse.

Ka naastrehvide sissesõidu perioodist räägitakse palju: kui uute naastrehvidega kohe kõvale kattele kaapekat tegema minna, ei jõua naastud oma pesadesse korralikult kinni haakida ning lahkuvad rehvist pigem varem kui hiljem.

Sarnased kokku sobitumise protsessid toimuvad tegelikult kogu sõiduvahendis. Auto, see on suur kogus laagreid, hammasrattaid ja liigendeid, mis kõik on uutena kindlas mõõdus ja “tihedad.” Nendega puutub kokku mingi teine detail ja need kaks peavad edaspidi koos toimima ja koos kuluma.

Jupid klapivad kokku väga täpselt ning kui uutele detailidele hakata kohe avaldama suuri jõudusid ja äärmusi, ilma et pinnad oleksid jõudnud omavahel ideaalselt sobima kuluda, on erinevad anomaaliad lihtsad tekkima.

Üks võrdlus, mis sobib mõtet illustreerima: kui käsisaega prussi saagida, tuleb esimesed lükkamised ja tõmbamised ettevaatlikumalt teha, enne kui korralik soon sisse kulub ja hooga saagida saab.

Uute detailide tihedust saab igaüks ise kogeda – esindusest välja sõitev tuttuus auto ei nagise ega kolise üldse. Juba esimese paari tuhande kilomeetri möödumisel see muutub, sest detailid on kuluma ja omavahel sobituma hakanud.

Ikka tasa ja targu!

Igasuguse uue asja sissetöötamise põhipostulaat on, et detailide omavahel koostöösse meelitamine peab rahulikult, tasa ja targu toimuma.

Agressiivne ja detaile äärmusteni viinud sobitumine tähendab lihtsustatult öeldes seda, et detailide vaheline lõtk saab suurem.

Sellest, kui erinev on kogemus sissesõidetud ja sissesõitmata auto vahel, kirjutasin paar aastat tagasi pikemalt meile, ajakirjanikele proovisõitudeks antavate demoautode näitel.

Esimesed tuhanded kilomeetrid proovisõiduautodena elanud isendid kipuvad kannatama erinevate anomaaliate käes. Justnimelt anomaaliate – miski on valesti, aga kuna miski otseselt katki ei ole, siis …

Tean ka mitut esinduse endist proovisõidumasinat, millega uued omanikud hädas olid. Jällegi võib põhjuseid otsida sissesõidu puudumisest: mingil põhjusel vajutavad ka muidu ontlikud pereinimesed proovisõitu tehes gaasipedaali, kujutledes end Ott Tänakule pähe tegemas. Iseasi, mis olulisi pereauto omadusi võimalikult kiirelt kurvi läbides üldse testitakse…

Tõsi küll, kogu see kirjutis ei puuduta neid professionaale, kes teavad täpselt, mida nad oma auto ja selle küljes oleva tehnikaga teevad. Võistlusautodele tehakse ka nö karmi sissesõitu, aga päriselu ja olmetarbimine on muu maailm.

Kui käsiraamat või müügiosakond ei soovita

Tõsi, on juhtunud, et eestikeelsetesse kasutusjuhenditesse mootori sissesõidu peatükki ei pandagi – eeldatakse vast, et hoolas autoomanik teab seda niigi. Ja siis on mudeleid, mille puhul paar tuhat rahulikumat sõidukilomeetrit on alla joonitud ja paksus kirjas.

Topauto vanemhooldusnõunik Dan Mustjatse ütlebki, et just sportlikumate mudelite kasutusjuhenditest leiab päris kindlasti soovituse rahuliku sissesõidu tegemiseks.

Kuid need entusiastlikumad autohuvilised, kes endale näiteks Cupra nimetust kandva Seati sportversiooni soetavad, teavad seda niikuinii ja teevad ka sissesõitu korralikult.

Mina üllatusin meeldivalt, kui Mercedes-Benz G63 AMGga sõitsime. Selle juhipoolse esiklaasi nurgas oli kleebis koos juhistega mootori õigeks sissesõitmiseks.

Kui AMG oma käsitsi kokku pandud ja viimseni timmitud masinale rahuliku sissesõidu soovitab teha, siis muutub väga keeruliseks vastupidisele seisukohale asumine.

AMG soovitab esimesed 1500 kilomeetrit vältida täiskoormust ning kiirendada nii, et käigukast ei teeks kickdowni ehk vahetakse tugeval kiirendusel järsult käiku alla.

Ühtlasi soovitatakse isegi mitte lühiajaliselt lasta mootori pöördeid üle 4500 pöörde ega sõita üle 140 km/h. Kui 1500 kilomeetrit möödas võib hakata koormust järk-järgult tõstma.

Spetsialisti soovitused sissesõiduks

Dan Mustjatse soovitab mootori sissesõitmiseks esimesed 100 kilomeetrit väga rahulikult, ilma koormusteta sõita ja selles kontekstis on koormus nii pikk tühikäigul tiksumine, lühikeste otste sõitmine, järsk kiirendus, tugev mootoriga pidurdamine kui ka järelkäru ja koormate vedamine.

Kui sissesõidu tegemine langeb talvisesse aega, tuleks igal juhul vältida auto tihedaid käivitusi ja lühikesi sõite, sest mootoriõlisse satub põlemisgaasidega rohkem kütust ja kondentsi, mis omakorda halvendab õli kvaliteeti.

Pärast esimese 100 kilomeetri läbimist võib hakata koormust ettevaatlikult kasvatama: sujuvalt kiirendades erinevatel käikudel kuni umbes 3500 mootoripöördeni. Gaasipedaaliga tuleb käituda rahulikult ning seda mitte põhja suruda.

Selline sissesõit võiks kesta umbes 1000 km. Ka tugevad pidurdamised käiguga ning liiga madalad mootoripöörded (alla 1500) on mootorile ja kastile koormus lisaks eespool loetletule.

Pärast esimese 1000 km läbimist võib hakata koormust järjest kasvatama, kuid endiselt tuleks vältida põhjagaasi ning suuri koormusi.

Et mootori sissesõidu efekt saaks eriti hea, tuleks pärast sissesõitu vahetada mootoriõli ja filter. Näiteks Suzukidel on hoolduskavas ette nähtud esmahooldus ja eelmainitud Cupra omanikud teevad õlivahetust esimese 1000-3000 km jooksul.

Ja veel üks nipp: vahetult enne esimest õlivahetust tuleks auto mootorile paarisaja kilomeetri jooksul anda suuremat koormust ja tugevamaid kiirendusi.

Kokkuvõtteks

Iga uus asi vajab sissetöötamist ja auto ei ole selles osas erand. Esimesete tuhendete kilomeetritega toimub mootoris sissekulumise protsess ning kui seda õigesti teha, on lootus, et sõiduvahend omanikku kaua muretult teenib.

Silmas tasub siiski pidada, et mootori korralik sissetöötamine ei anna garantiid, et auto kaua kestab. Kõik sõltub, kuis sellega edaspidi ümber käia. Kuitahes hästi tehtud sisseõit ei kompenseeri puudujääke edasises hooldamises. Samas – kui omanik viitsib kohe alguses vaeva näha, küllap hoolib ta rohkem siis ka edaspidi. Loota võib!

Youtube’i kanalis Engineering Explained on välja toodud viis asja, mida uue autoga kohe kindlasti alguses teha ei tohi:

Kaanepilt: Sten Ottep

Jaga

AVALDA ARVAMUST!

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com