Porikummid või nutikas multimeedia – millist auto lisavarustust eelistab eestlane?

Pinterest LinkedIn Tumblr +
Paari viimase aastaga on eestlastest saanud praktilised autoostjad, kes ka sõiduki lisavarustuse vastavalt elustiilile ja vajadustele valivad. Sellest, milliseid valikuid eestlased auto lisavarustuse soetamisel teevad ja kuidas veel targemaid valikuid teha, räägib Toyota brändijuht Margus Nõmmik.

Inimeste maitsed ja valikud on aastatega muutunud ja eestlase jaoks on autost saanud eeskätt praktiline abivahend, kus veedetakse suur osa päevast. Kui varem ei müüdud naljalt ühtegi maasturit, millel ei oleks ees torud ja lisatuled, siis kängururaudasid pannakse nüüd väga harva – tõenäoliselt on muutunud inimeste maitseeelistused ja massiivsed detailid pole enam nii moes.

Samuti pole vaja enam lisatulesid, sest autode enda tuled on tänapäeval väga hea kvaliteediga. Tõhusad LED-kauglisatuled valivad need autojuhid, kes sõidavad tihti pimedal ja öisel ajal – see muudab öösel sõitmise kindlasti oluliselt ohutumaks.

Puhtalt praktilistel kaalutlustel soetatakse enamikele autodele kohe kaasa ka porikummid, mis on meie kliimast tingituna vajalikud auto kaitsmiseks, samuti soovitakse pakiruumi põhjakaitset. Eestlane on jätkuvalt maakodu, looduse ja koriluse usku, mis tähendab, et pakiruumis hoitakse näiteks mudaseid kummikuid, seeneämbreid ja õunakaste.

Lisaks kergematele koormatele armastavad eestlased vedada ka raskemaid pakke ja isegi mööblit. Inimesed, kes tihti raskemaid asju pakiruumi tõstavad, võtavad autot soetades ka tagastangele kaitse, et asju pakiruumi tõstes tugevaid kriimustusi ei tekiks.

Automüüjate selge soovitus uue sõiduki ostjale on koos automüüjaga teha endale väga täpselt selgeks, milline on tulevase autoomaniku ja tema pere elustiil ja kuidas võiks auto lisavarustus seda soosida ja igapäevaelu lihtsamaks teha.

Talv on tulekul

Kindlasti on täna Eestis kõige ostetuim lisavarustus talverehvid või talverehvide komplekt koos velgedega. Mõistlik ongi teha see valik ja investeering kohe autot ostes, sest siis on talverehvide hind kliendi jaoks juba sõiduki hinnas ning vajadusel ka igakuises kuumakses.

Talverehvide valik sõltub juba täpsemalt tarbija eelistustest ning kohast, kus suurem osa ajast autoga sõidetakse. Linnatingimustes sobivad Skandinaavia turule mõeldud kvaliteetsed lamellrehvid ja neile, kes kasutavad oma sõidukit linnast väljas või raskemates oludes, on parim soovitus jätkuvalt naelrehvid.

Kindlasti on oluline kuulata ja uskuda spetsialistide soovitusi, sest kõige soodsam talverehv võib teinekord tähendada hoopis Kesk-Euroopa teedele mõeldud toodet ja Eesti kliimas osutuvad need rehvid kas väheefektiivseteks või suisa ohtlikeks.

Mugavus ja muusika

Ajal, mil nutirakendused jõuavad väga erinevatesse eluvaldkondadesse, puhuvad samad tuuled ka autotööstuses. Autot ostes küsib klient üha enam süsteemide ühilduvuse kohta – kas autos on võimalik mängida otse telefonist muusikat, jälgida liiklust Waze’i rakenduses või otsida sihtkohta Google Maps’ist.

Kui esimesed autodele sobivad lisaseadmed ja erinevad nutirakendused turule jõudsid, oli tegemist pigem niisama edevate vidinatega. Praegusel ajal oleme kõik veendunud, et need muudavad sõidukogemuse oluliselt mugavamaks ja turvalisemaks.

Hoolimata sellest, kas autol on olemas navigatsioon või mitte, on ikka harjutud kasutama Waze’i ja teisi sarnaseid rakendusi ning kui varem piiluti telefoni süles või kuskil käigukangi juures, siis nüüd on võimalik see info auto ekraanile kuvada. Automüüjad on tänaseks juba harjunud, et kliendi esimese kolme küsimuse seas on kindlasti küsimus “kas sellel mudelil ikka CarPlay on?”

Nutitelefon kui auto pikendus

Kuna inimeste elukorraldus on kolinud telefoni, siis otsitakse ka auto soetamisel viise, kuidas mugavalt nutiseadme vahendusel autole erinevaid käsklusi anda. Üheks populaarseks lisaks on auto kaugkäivitus, mis lubab telefoni teel autot soojendada või suvel jahutada.

Kõik autotootjad pühendavad täna üha enam aega ja eelarvet erinevate platvormide arendamisele ning näiteks Toyotal on Euroopas selleks ka eraldi kaubamärk KINTO, mis tegeleb just mobiilsete lahenduste ja ühilduvusega.

Seoses Euroopa Liidus kehtiva range isikuandmete kaitsega on autotootjate ja erinevate rakenduste loojate jaoks probleemiks saamas andmete kogumine ja talletamine. Niipea, kui hakatakse infot võrgu kaudu koguma ja talletama ning teatakse, kus inimene autoga asub, mis kiirusega sõidab jne, rakendub isikuandmete kaitse.

Teisisõnu on erineva info talletamine kliendile parema sõidukogemuse ja teenuste pakkumiseks üsna suureks kitsaskohaks. Tarbijatena soovime ühelt poolt mugavat teenust ja võimalikult isikustatud sõidukogemust, kuid teisalt ei soovi loobuda oma privaatsusest. Kuhu selline toote- ja teenusearendus välja jõuab, näitavad ilmselt lähiaastad.

Tarbija tahab teada: kas multimeedialahendused kasvatab auto järelturu väärtust?

Mida aeg edasi, seda olulisemaks see kindlasti muutub, kui valikus on kaks väga sarnaste omadustega autot. Suure tõenäosusega valitakse ikkagi see auto, kus olemas nii multimeedia kui ka teised mugavad rakendused.

Jaga

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.