Talvise autosõidu ABC: mis on must jää, kuidas see tekib ja kuidas seda ära tunda?5 minuti lugemine

Google+ Pinterest LinkedIn Tumblr +
Must jää ehk läbipaistev jää on ohtlik ilmastikunähtus, mis statistika andmetel põhjustab sõidukitega neli korda rohkem õnnetusi kui märg teekate ning kaks korda rohkem kui lumised teed. Matti õhukest jääkirmet on liiklejal raske märgata, enamasti saab ta olukorrast teadlikuks läbi oma negatiivse kogemuse. Ja siis võib olla juba hilja.

Ohtlik jääkirme tekib tavaliselt nullilähedaste temperatuuride juures ning temperatuuri järsul langemisel. Oht musta jää tekkeks on siis, kui udu, hall või vihm langeb teepinnale, mille temperatuur on alla nulli. Eestis esineb musta jääd sügisest kevadeni, harvem ka öökülmadega suvel. Eriti tähelepanelik tuleks olla kõrvalteedel.

Autojuht ei pruugi ohtlikust olukorrast teadlik olla, sest matt jääkiht ei peegeldu teekattelt vastu ning ka auto termomeeter, mis mõõdab õhutemperatuuri maast kõrgemalt, teepinna miinuskraade ei näita. Tänapäevastel autodel on termomeeter häälestatud andma alarmi ja juhti hoiatama, kui õhutemperatuur on +3 kraadi Celsiust ja alla selle.

Sellele vaatamata tuleb must jää liiklejale enamasti ebameeldiva üllatusena, läbi oma kogemuse. Autoga sõites tekivad ohtlikud olukorrad pidurdamisel ja järskudel manöövritel, jalakäijal aga võtab nähtamatu jääkirme ootamatult “jalad alt”.  Mingil määral on ohuolukordi võimalik ennetada.

KUIDAS MUSTA JÄÄD ÄRA TUNDA?

*Must jää võib tekkida paiguti, aga võib kiire temperatuurilanguse korral sileda ja niiske teekatte muuta ühtlaseks liuväljaks. Enne autoga sõitma minemist heida pilk peale ilmateatele.

*Must jää on nähtamatu, aga sellele võivad viidata tee kõrval lompides kerge kirmega kaetud vesi ning õrn sära (päikese käes, autotulede valgusvihus) teekattel ja teepervedel. Ka härmatis on selge vihje libedusele. Kui õhus on paks udu ning kraad näitab “pluss nulli” on üsna kindel, et must jää on kohal.

*Kõige tõenäolisemalt võib must jää katta metsavahelisi teelõike ja kõrvalteid, kohti, kus niiskusel on võimalik pidama jääda ja jahedale teepinnale langeda. Põhimaanteid töödeldakse spetsiaalsete vahenditega, neil sõites ei pruugi meeldegi tulla, et suurelt teelt maha keerates varitseb must oht.

*Musta jää puhul liigub auto mööda teed vaiksemalt, sest rehvide haakumine teepinnaga on väiksem. Tundub, nagu auto “ujub” või “hõljub” teel.

Selle kummalise tundmuse korral vähenda ettevaatlikult sõidukiirust, pidurda “pumbates” ja õrnalt, peata auto esimesel võimalusel turvaliselt tee ääres, pane selga helkurvest ning kontrolli olukorda, astudes asfaldil paar sammu.

*Kõrvalteel võid musta jää olemasolu testida ka nii: kui ees on pikk sirge ning läheduses pole teisi sõidukeid, aeglusta ning seejärel pidurda tavapärasest järsemalt.

Kui tunned, et auto hakkab “käest ära kiskuma” (külglibisemine) või rakenduvad tööle juhiabid (elektrooniline stabiilsuskontroll), võta edaspidi tarvitusele kõik meetmed, et turvaliselt sihtkohta jõuda.

TUNNE FÜÜSIKASEADUSI

*Matt jääkiht ei hooli sellest, kas su autol on õige-või nelikvedu, all lamell – või naastrehvid, see jää on igal juhul sigalibe. Talvel peavad autol all olema talverehvid, mis tagavad teepinnaga parema nakkumise. Ja juht võiks olla talvesõiduks ettevalmistunud.

*Kui auto läheb libisema, proovi rakendada tavapäraseid libedasõiduvõtteid. Ära satu paanikasse, kui oled auto üle kaotanud kontrolli. Mida väiksem on kiirus, seda tõenäolisem on sellest võitlusest (mida ei saa võita), väljuda elusalt.

*Jalakäijana vali kõndimiseks teeperv või vähem libe teepind. Jälgi, et oleksid kaasliiklejatele nähtav. Võimalusel tee oma päevaplaan ümber ja püsi siseruumis, kuni must jää asendub mõne muu, vähem ebameeldiva ilmastikunähtusega. Musta jää puhul ei ole kuigivõrd abi ka “jääküünistega” talvejalatsitest, sest nii õhukese jää sisse nad end kinnitada ei suuda.

ÕIGED SÕIDUVÕTTED MUSTA JÄÄGA
  • Sõida vastavalt oma võimetele. Ka niiske teekattega on mõistlik valida kiirus, mille juures sa tunned, et suudad oma sõiduvahendit igal juhul valitseda.
  • Väldi äkilisi manöövreid ja möödasõite, hoia eelsõitjaga distantsi, soorita pöörded rahulikult, aeglusta varakult ja anna kaasliiklejatele oma kavatsustest aegsasti suunatulega märku;
  • Vähenda kiirust sinnamaani, et oled võimeline oma sõiduvahendit valitsema. Vajadusel lülita sisse ohutuled ja võta tee serva, võimaldades tagant kiiremini tulijatel ohutult mööduda.
  • Musta jääga liiklemisel on ainult üks eesmärk: elusalt sihtkohta jõuda. Pole põhjust häbeneda aeglast sõitmist, samas ära takista teisi liiklejaid;
  • Pidurda mõtestatult, õrnalt “pumbates”, ära looda üksnes auto abisüsteemidele.Peamine on, et ka pidurdamine toimuks rahulikult. Kõige viletsam kaaslane kiilasjääl on paanika.

naine

MUST JÄÄ KESKKONNATEADLASE PILGU LÄBI

Keskkonnateadlane, tehnikadoktor Erik Puura on oma blogis pikemalt selgitanud, kuidas tekib läbipaistev ja matt (must) jää. Teadlane hoiatab, et must jää tapab ning seepärast on oluline seda ära tunda.

“Tegelikult pole jää mitte must, vaid lihtsalt läbipaistev ja matt, nii et pole võimalik näha, kas tegemist on lihtsalt asfaldiga või on selle pinnal külmunud veekiht.

Tavaliselt looduses jäätub vesi suhteliselt kiiresti ning sisaldab õhumulle – need muudavadki jää näiliselt valgeks. Must jää tekib kas väga külmast vihmast või udust, jäätumine toimub aeglaselt ning enne jäätumist tekib asfaldi pinnale õhuke pidev veekiht.

Sagedasti võib must jää tekkida sildadel, sest külm õhk jahutab nii pealt- kui altpoolt ning pinnatemperatuur langeb kiiremini kui tavalistel teedel.”

Allikas: Juhiluba autokool, liiklus.ee, E. Puura blogi. Pildid: Eik E. Sikk ja Y. Rajasaar

 

Jaga

AVALDA ARVAMUST!