blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com
rarefilm.net

Puust ja punaseks: liikluskindlustus (ja mõnikord ka kasko) ei aita kui teed neid asju5 minuti lugemine

Google+ Pinterest LinkedIn Tumblr +
Kohustusliku liikluskindlustusega onsõiduki valdaja vastutus kolmandale isikule tekitatud kahju eest kindlustatud. Paljude jaoks tuleb aga üllatusena, et on rida kohti ning olukordi, kus liikluskindlustus ei kehtigi. Teatud puhkudel on abi kaskost, aga ka mitte alati.

Kohustuslik liikluskindlustus peab olema igal liikleval sõidukil ning liiklusõnnetuse korral katab see kolmandale isikule tekitatud kahju. Aga mitte alati. On rida olukordi ja kohti, kus liikluskindlustus ei kehti. Siis võib abi olla vabatahtlikust sõidukikindlustusest ehk kaskost.

Praamil liikluskindlustus ei kehti

Liikluskindlustus on kohustuslik kindlustus, mis kehtib teeliikluses. Tee viib praamile ja sealt välja. Praamile ja sealt maha sõites kehtib kindlustus, aga autotekil mitte.

Parvlaeva meeskonna ülesanne on sõidukijuhile ette näidata õige sõidurida, kuhu sõiduk parkida, kuid edasise liiklusturvalisuse eest vastutab autojuht. Tema peab tagama ohutu manööverdamise, liiklemise ja parkimise nii nagu maanteeliikluseski.

Kindlustusseltsid tõlgendavad praamikahjusid sõltuvalt asjaoludest. Näiteks kui alus seisab kai ääres selleks, et sõidukeid maha ja peale lasta ning kaks autot ninapidi sissesõidurambil kokku saavad, on see teel tekkinud kahju. Jama muidugi palju, sest tuleb leida süüdlane.

Või kui keegi ootejärjekorras uksega autole külge äsab ja mõlgi sisse lööb, katab kahju liikluskindlustus – seda muidugi juhul, kui lööja on tuvastatav.

Aga kui oled otsustanud loobuda algsest plaanist, viibida ülesõidu aja autos (ohutusnõuded näevad tegelikult ette, et autotekilt tuleb ülesõidu ajaks lahkuda ning vastavad sildid on ka praamidel väljas) ja mingil momendil tahad näiteks vetsu minna ent mõlgid hooletult ust avades kõrvaoleva autot, siis pead kahjud ise kandma.

Kui olemas on kasko, siis olenemata õnnetuse põhjustajast hüvitatakse alusel toimunud mõlkimised, müksud ja kokkupõrked ja muud sarnased kahjud. Juhtum tuleb võimalikult kohe ja täpselt fikseerida, teha avaldus ja kui otsus on positiivne, tasuda omavastutuse lepingujärgne summa.

Niisiis tasub meeles pidada, et merel viibides ei laiene mootorsõidukile liikluskindlustus. Olgu tegu praami või pargasega, möllaku torm või maru, olgu kapten purjus või junga roolis (valed juhtimisvõtted), teeliikluse ja kindlustusega ei ole sel mingit pistmist.

Juhul, kui parvlaeval olevad autod liiguvad näiteks laevajuhtumise või ilmastikuolude tõttu, siis seda ei käsitleta kui liiklusõnnetust ning seega ei hüvita tekkinud kahjusid ka liikluskindlustus.

Sellises olukorras tuleks kindlasti koheselt kontakteeruda vedajaga, kellega koos tuleb leida lahendus ja kulud ära klattida.

Sõit laevale
  • Kui raja kohal olev foor on roheline, järgi kaldameeskonna juhiseid, et sõita õigele kaile ja laevale.
  • Laeval järgi laevameeskonna märguandeid, et sõita autotekil õigele rajale. Ära autotekil edasi sõites rada vaheta – lastimisel arvestatakse autode kaalu ning laeva stabiilsuse tagamiseks on oluline, et sõidad Sulle näidatud rajal. Sõidukiirus autotekil peab jääma alla 5 km/h.
  •  Sõida eelnevale autole võimalikult lähedale (autode põrkeraudade vahe ca 25 cm) või järgi meeskonna märguandeid.
  • Lülita mootor välja.
  • Lülita sisse või tõmba peale käsipidur.
  •  Pane sisse esimene käik või parkimisrežiim.
  • Jälgi, et kütusepaak oleks suletud ja sõidukist ei lekiks õli ega kütust.
  • Kui oled teadlik sõiduki tehnilistest vigadest, mis võivad panna sõiduki liikuma või süttima, anna sellest laeva meeskonnale teada.
  • Meeskonna nõudmisel tuleb sõiduk laevatekile kinnitada või takistada liikumist vastavate vahenditega.
  • Autotekil suitsetamine on keelatud. Suitsetamiskohad, ka e-sigarettide jaoks, asuvad välitekil.
  • Ülesõiduks suundu parraste treppide kaudu reisijatetekile.
  • Enne sihtsadamasse jõudmist või kapteni märguande peale mine sõidukisse ning ole valmis laevalt maha sõitma kohe, kui laev on sildunud ja laevameeskond on sõitmiseks märku andnud.

Allikas: praamid.ee

Igal jääteel liikluskindlustus ei kehti

Heal talvel saab üle mere ka teistmoodi, kasutades jääteed. Silmas tuleb pidada, et liikluskindlustus kehtib vaid ametlikel jääteedel. Kui sõiduk vajub läbi jää väljaspool ametlikku jääteed, korvab kindlustus üksnes kaasreisija tervisekahju.

Mitteametlikel jääteedel juhtunud intsidentide osas ei saa abi ka vabatahtlikult kindlustuselt: teadaolevalt ei ole ühtegi kindlustusseltsi, mis soostuks hoolimatut ja sihipäratut autokasutust kinni maksma.

Suletud võistlusalal või väljakul liikluskindlustus ei kehti

Liikluskindlustuse seaduse järgi ei kehti liikluskindlustus kohtades, mis on suletud ja eraldatud kas võistluse, treeningu või mõne muu samalaadse tegevuse jaoks. Kardi-, ring-, krossirajal jm. ei aita ükski kindlustus.

Avalikuks liikluseks suletud lennuvälja territooriumil (Kiltsi, Pärnu, Tallinn jne. sest tegu on lennuväljaga!) ei ole samuti liikluskindlustusest abi. Kasko ei taha säärastest jamadest samuti midagi kuulda.

Teel, mis on avalikuks liikluseks suletud mingil põhjusel, liikluskindlustus ei kehti. Seega kui teetööde ajaks on mõni teelõik suletud, aga sa sealt igal juhul läbi surud ja vastu juhtub tulema teine samasugune töll, ära imesta kui keegi teie laupkokkupõrget kinni ei maksa.

Metsa-, põllu-, ehitus- või muudeks töödeks kasutatavad sõidukid saavad liikluskindlustusele loota üksnes sel juhul kui õnnetus juhtub avalikul teel. Kui kahju põhjustati vahetult töö käigus, kindlustus kahjusid ei hüvita.

Kindlustuskelmus toob karistuse

Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) statistika kohaselt oli mullu 408 kindlustuskelmust, kus seltsidelt prooviti välja petta 2,6 miljonit eurot, mis on viimase üheksa aasta suurim summa. Tänu PPA-le ja kindlustusuurijatele on kelmuste avastamine paranenud.

Kõige rohkem on sõiduki- ja liikluskindlustusega seotud kelmuseid. Kõige sagedamini, üle veerandi juhtudest üritati varjata kindlustuskaitse puudumist: kindlustust üritatakse sageli sõlmida pärast juhtumi toimumist.

Pisut üle viiendiku moodustasid lavastatud või tahtlikult esile kutsutud juhtumid ning viiendiku kelmuste puhul suurendati teadlikult kahju summat.

2018. aasta kelmusjuhtumitest 44% olid  liiklusõnnetusega, 7% varguste ja veeõnnetusega, 5% vandalismiga ja 4% tervisekahjustusega seotud. Liiklusõnnetused moodustasid ⅓ ebaseaduslikest nõuetest.

Levinud on näiteks kindlustamiseelselt tekkinud sõiduki klaasikahjud, katsed seostada varasemaid vigastusi hilisema juhtumiga ja tahtlikult tekitatud suuremad kahjud.

Kui kelmus tuvastatud, ei liikluskindlustus ega ka kasko hüvitist ei maksa. 2018. aastal tuvastatud kelmustest said ⅔ hüvitisest keeldumise otsuse.

Kindlustuskelmus võib kaasa tuua ka kriminaalmenetluse. Kindlustusel on õigus kuni kümme aastat takkajärele juhtum uuesti avada kui tekib kahtlus pettuses või asjaolude varjamises.

Alkoholijoove – no, no, no!

Ilmselt ei ole vaja eraldi üle korrata, et mitte ükski kindlustus ei kehti, kui juht on purjuspäi rooli istunud. Siingi on üks tähelepanek: liikluskindlustus maksab kinni joodiku poolt kolmandale osapoolele tekitatud kahju, kuid nõuab selle hiljem kahju põhjustajalt tagasi.

Allikad: IIZI, LKF, praamid.ee. Kaanepilt: Ylle Tampere

Jaga

AVALDA ARVAMUST!

blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com