Enamus meist laseb auto rehvivahetuse teha teenuse korras mõnes töökojas. Aga teenusel ja teenusel on vahe – kiiruga ja hoolimatult “alla visatud” autokummid võivad sõites paksu pahandust tekitada. Kuidas tunda ära kvaliteetset rehvitöökoda? Allpool väike check list, mille põhjal õige otsus langetada.

Rehvivahetust iseloomustab hooaegsus – töökodades on kiired ajad kahel korral aastas. Ei ole imestada, et suure hooga liinitööd tehes kvaliteet kannatab – mõni panustabki odavamale hinnale ja masstoodangule, teises kohas ei ole hoopiski kõiki vajalikke tingimusi, et lõpuni kvaliteetset teenust osutada.

Ka suvalise rehvivahetusega võib minna õnneks, aga kas sellega tasub ikka riskida, sest hiljem uuesti rehvitöökotta minna vigu või puudusi parandama, on äärmiselt tüütu. Ja kulukas.

Kahjuks puudub Eestis rehvivahetuse standard ning kedagi ei huvita, kas rehvitehnik ikka on piisavate oskustega. Ka kaadrivoolavus on selles valdkonnas suur.

KVALITEETSE KOHA TUNNED ÄRA NEIST NÜANSSIDEST
  • Korralik velgede pesu ja puhastus enne tööde alustamist

  • Liimitavate tasakaalude liimijälgede maha käiamine valuveljelt

  • Ventiili seisukorra kontroll ja vajadusel vahetus

  • Rehvirõhuanduritega arvestamine

  • Rehvivahetusel määrde kasutamine

  • Tasakaalustamisel valuvelje kinnitamine pinki keskava kaudu

  • Poldiaukude fikseerimine

  • Rattamutrite üle pingutamine õige jõumomendiga

  • Vajadusel poltide-mutrite määrimine

Pesemine on tähtis

Esimene eeldus korraliku kvaliteediga rehvitööks on rataste pesu. Puhta veljega õnnestub tasakaalustamine paremini ja puhtaid rehve on ka mugavam hoiustada.

Tasakaalustamine toimub 5 grammi täpsusega ja isegi nii väike erinevus rataste tasakaalustusel annab juba kiiremal sõidul tunda. Kui pori jääb velje külge või priskemad kivikesed rehvimustri sisse, mõjutab see otseselt rataste tasakaalu. Pori ja kivikesed võivad suvalisel hetkel sõidu ajal irduda.

Tasakaalust väljas ratas “väristab”. Mida rohkem on tasakaal paigast ära, seda tugevam on raputus. Selliste ratastega sõita on ebamugav, vibratsioon mõjub ka auto veermikule halvasti ning võib järskude manöövrite ajal muutuda ohtlikuks.

Loomulikult koguneb rataste sisse lund, jääd ja pori ka hiljem, aga see on ajutise iseloomuga “võdisti,” mida saab eemaldada korraliku autopesuga või lund veljest pühkides.

Rehvivahetuse käigus teostatud tasakaalustus on nn baasseadistus. Kui see on tegemata, ei saa omanik teha muud kui autoga lähimasse rehviteenindusse sõita ja lasta rattad üle balansseerida.

Tasakaalustamiseta on rehvitöö mõttetu

Üks oluline asi, mis just valuvelgede tasakaalustuse tulemust rikub on vanade liimitavate tasakaalude eemaldamata jätmine. Tihti lükatakse lihtsalt noaga vana tasakaal veljelt ära, aga liimijälgedega ei tehta midagi.

Korralikult puhastamata pinnale ei pruugi uus tasakaal piisavalt hästi kinni jääda ja võib lihtsalt sõidu pealt minema lennata. Ja siis on tasakaalustamise tulemus suur null.

Samuti võib tasakaalustamise tulemuse nullida ka velje vale kinnitamine tasakaalustuspinki. Plekkvelgedel ratastega on lihtsam – need kinnitatakse masina võlli külge väljast koonusega.

Aga valuveljed tuleb kinnitada pinki nii, nagu need kinnituvad auto külge – kõigepealt õige muhviga keskava kaudu ning lisaks tuleb velg fikseerida ka eespoolt spetsiaalse flantsiga läbi velgede poldiaukude.

Valuvelgede puhul, eriti kui need on väga suurt mõõtu ja rasked, ei taga velje välisküljelt koonusega kinnitamine õiget tsentreerimist ning see omakorda rikub tasakaalustamise tulemuse.

Isegi ratta kinnitamine võib olla kunst

Kui veljepoldid- või mutrid on keeratud kinni liiga nõrgalt ja pingutamata, võib ratas sõidu ajal lihtsalt alt ära tulla. Kuid rattad võib kinnitada ka liiga tugevalt. Mõnes töökojas väänatakse pikavarrelise mutrivõtmega rattad kõva jõuga kinni.

Üsna kindel, et vägevalt kinni väänatud poldid ja mutrid lahti ei tule. Ka mitte siis, kui teeservas purunenud rehvi tõttu ratas alt ära on vaja võtta, et tagavararatas aplikeerida.

On ette tulnud juhuseid, kus poldi keere suure jõuga kinni keeramise tõttu välja on venitatud. Külalegendid räägivad ka suure jõuga kinni keeratud poltide katkemisest ülekoormuse tõttu. See ei ole kindlasti turvaline.

Kogenud rehvivahetaja paneb poltidele-mutritele või auto-velje kokkupuutealale natuke määret – selleks, et detailid kokku ei roostetaks.

Kokkuvõtvalt

Paljud kindlasti naeravad selle artikli üle, aga tegelikkus on naljast kaugel. Suvel palju arutelu tekitanud juhtum oli osalt põhjustatud sellest, et käepäraste vahenditega ei õnnestunud tee servas autol katkist ratast alt ära saada, kuna veljepoldid olid nii kõvasti kinni.

Väga palju pöördutakse ka korralikesse kohtadesse rehve uuesti tasakaalustama, sest eelmine koht on seda teinud hooletult või jätnud üldse tegemata.

Kui küsisime selle loo jaoks nõu rehvitöökodadest, vastas üks teenusepakkuja, et rehvivahetuse hooajalisus väga ei häirigi, sest pärast seda kui kõigil talverehvid all on, saab täistööajaga kehva kvaliteediga tehtut parandada.

Õiget retsepti kvaliteetse rehvivahetustöökoja leidmiseks on raske öelda. Suuremad tegijad panustavad rohkem töötajate koolitusse ja neil on paremad seadmed. Rehvivahetustelkides aga ei ole nii palju võimalusi, mis ei tähenda muidugi, et kõik need ebakvaliteetset teenust osutavad.

Rehvivahetajaga on nagu hambaarstiga – tuleb leida see üks ja õige ning jäädagi talle truuks. Küsi oma autohullude sõprade käest soovitusi ja kui teenusega rahul oled, jäägi kliendiks. Suvalisse nurgatagusesse boksi ära parem sisse keera.

Artikkel on ilmunud Delfi, Accelerista ja Maanteeameti koostööprojekti “Ühes tükis läbi talve” raames. Täname nõu ja jõuga abistamast Bassadone Eesti, TopautoHLAutoosad jt. Klõpsa alumist bännerit ja loe rohkem!

talvele vastu

Video ja kaanepilt: Sten Ottep/Fifty Visual

Jaga

AVALDA ARVAMUST!