Autoomaniku ABC: statistika põhjal on auto esiklaas kevadel suures ohus4 minuti lugemine

Google+ Pinterest LinkedIn Tumblr +
Kindlustusfirmade statistikast nähtub, et auto esiklaas on kevadel suures ohus: tõenäosus kriimude ja täkete tekkeks on suur. Selleks, et suuremaid kahjusid vältida, on mõistlik iga päev heita pilk ka oma sõiduki klaaspindadele.

Kindlustusfirmade kahjustatistika järgi toimub kevadeti umbes kolmandik kogu aasta klaasikahjudest. Kõige sagedamini pöördutakse kindlustusse põhjusel, et auto esiklaas on purunenud.

Kui vaadata kõikide kahjude hulka, siis klaasikahjude osakaal on kevadel pea pool kõikidest kaskokahjudest, samas kui muul ajal on klaasikahjud ligi kolmandik juhtumitest.

PURUNEMINE JUSTKUI EIMILLESTKI

Tänapäeva autode liimklaasid on kere kandvad osad. Klaasini jõuavad kõik kere dünaamilised ja staatilised koormused, mis mõjutavad sõiduomadusi ja vastupanu liiklusõnnetustele.

Uuemate sõiduautode esiklaasid on kumeramad, õhemad ja kergemad, ning esiklaas võib puruneda ka juba nõrgemast löögist.

Seetõttu võib väiksemgi väline vigastaja, nagu näiteks kivi, naastrehvi naast või löökauk esiklaasi kergesti lõhkuda. Vigastust suurendavad välistegurid nagu kere paindumine või tuule surve maanteesõidul.

Liimklaas tagab umbes 30% kere jäikusest. Kuna klaas peab hoidma kere jäigana, siis mõjutavad erinevad väänded ja pinged ka autoklaase.

Näiteks kui auto pargib ühe ratta või ühe küljega tee äärekivile, tekib keres pinge, mis kandub üle klaasile ja pole mingisugune ime, kui tundidega joonistub auto klaasile olemasolevast täkkest selgelt nähtav pragu

Kahjustatud esiklaas on nõrgem kui kahjustamata klaas ning ka otseseks ohuks autos viibijatele. Häiritud on juhi vaateväli, kojameeste töö ning kokkupõrke korral ei kaitse mõranenud klaas sõitjaid katuse või auto esiosa sissevajumise eest.

KOLM PÕHJUST, MIKS KLAAS PURUKS LÄHEB

Kuna oleme harjunud auklike tänavatega ning pidevate teetöödega, siis ei oskagi enam hoolida. Sõidame nii nagu parasjagu vaja on.

Põhjuste algpõhjus ongi hoolimatu käitumine liikluses: autosid on palju, pikivahed on lühemad, +10 km/h on tavapärane nähe linnatänavatel ning ka maanteel tehakse uljaid möödasõite ja vajutatakse gaasi, sest päike ja kevad ja…

Autodel ei kasutata tihti ka porilapatseid, mistõttu kevadel ongi kõige tõenäolisem saada esiklaasi eelsõitja rataste alt kivi.

Suurema kivirahe puhul saavad lisaks klaasile pihta ka võre, tuled, kriibitud sõiduki esiots tervikuna. Lisaks kividele on esiklaas kaitsetu ka “üks silm naerab, teine nutab” – kevadilma ees.

Kiviga pihta saamine

Ligi 90% juhtumitest, mis viivad klaasi parandamise või vahetamiseni, saavad alguse kivitäkkest. Kevadeti on teedel kive enim ja seega neid õnnetusi ka rohkem juhtub.

Vahelduv temperatuur

Külma või jäätunud klaasi soojendamine on tihti üheks mõjutajaks, kuidas juba tekkinud kivitäkkest areneb aknale pragu. Lisaks tekitab akende puhastamine kaabitsaga klaasile lisapingeid ja võimalikke pragusid.

Löökaugud

Tundub uskumatuna, aga kevadeti läbi löökaukude sõites võib saadud raputus tekitada juba olemasolevast täkkest aknale prao.

KALLIS LÕBU

Sõiduauto esiklaasi vahetus on kallis lõbu, ulatudes keskmiselt poole tuhande euroni, nutikamatel autodel on kulu veelgi suurem.

Kui tuuleklaasil on soojendus, erinevad andurid ja lisanäidikud, tuleb need pärast klaasi vahetamist uuesti kalibreerida.

Kohustuslik liikluskindlustus klaasikahju ei korva, seepärast on soovitav sõlmida kaskokindlustus, mis katab klaasikahjud ilma omavastutuseta.

KUI ON JUHTUNUD

Kui kivi lööb tuuleklaasi augu, tuleks see võimalikult kiiresti parandada, et ära hoida pragude teket. Väiksema täkke korral saab seda likvideerida klaasitöökojas, mille järel muutub täke peaaegu nähtamatuks.

Et täket oleks võimalik kvaliteetselt parandada, tuleks see kohe avatamisel katta näiteks teibiga, et sinna alla ei pääseks mustust.

Mõranenud autoklaasi vahetamine võtab klaasikojas aega vaid mõni tund ning selleks ei ole vaja eelnevalt kindlustuse poole pöörduda.

HOOLETUS EES, ESIKLAAS JÄREL

Tuleb välja, et suurim klaasilõhkuja on hooletus. Autoklaasid on osa auto turvalisusest ning on mõistlik nende eest hoolt kanda.

Asjatundjate sõnul pole igapäevane hooldus kontimurdev. Piisab, kui enne sõituminemist vaadata üle klaasid, kontrollida, et klaasipesuvedelikku jagub ja kojamehed on töökorras.

Sõidust tulles pühib ideaalmaailma autojuht klaasi pehme lapiga üle, et jääkirme korral ei peaks koos jääga muda ja liiva klaasilt maha kratsima, mis teadagi, klaasi kriimustavad.

Ideaalmaailmas ennetab autoomanik õnnetusi ja vahetab autoklaasi paarisaja tuhande ettekerimisel ise ära. Selle ajal peale on klaasile tekkinud täkse ja kriime päris kindlasti.

Eestiski on automüüjaid, kes näitavad üles teadlikkust ja ühes korraliku hooldusega kontrollivad üle teisele ringile minevate sõidukite klaasid ning lasevad need enne müükipanemist ära vahetada.

Sõnaga, esiklaas ja kõik muud klaasipinnad on asi, millel tasub just kevadel silma peal hoida. Nagu tasub ka jalg gaasipedaalilt üles tõsta ning korralikku pikivahet hoida. Isegi kui klaasivahetus võtab vaid paar tundi, on elust need paar väärtuslikku tundi pluss asjaajamine kadunud. No ei viitsi.

Allikas: If kindlustus, autoklaas1.ee. Kaanepilt: Sten Ottep

Jaga

AVALDA ARVAMUST!