Tänavune sügis on olnud sademeterohke. Soomaal on üleujutus, Tuhala Nõiakaev keeb, kruusateed voolavad minema, maa on kõikjal tüma. Niipea kui autoga asfaldilt maha astud, tabab sind mudember. Rein Pinn, kogenud off-roadi sõitja jagab nippe, kuidas autoga mitte mülkasse vajuda.

Ehkki mõnel päeval katab maad kerge lumevaip, on maapind pehme. Plusskraadide lähedal seiklev temperatuur koos sade- ja sulavetega on soodne keskkond mülgastumiseks.

Kohe jõuab aeg, mil paljud meist tahavad metsa ise kuuske tooma minna, ja leiavad end kõrvuni mudast. Kuuse asemel jõuab koju katkine auto ja soolane trahv looduse rikkumise eest.

I REEGEL: SÕIDA ASFALDIL

Esimese reegel sobib nii otseses kui ülekantud tähenduses peaaegu kõigele. Kui sa ei ole oma oskustes kindel, sõida mööda asfalti ja väldi sealt autoga maha keeramist.

Kui sul on istumise all tavaline sõiduauto, millel pole ei nelikvedu, mida pole kõrgendatud – siis parem ära mine metsa vaid osta kuusk poest. Sõiduautoga praegusel ajal metsa minna on piinarikas.

Ja ei ole vajagi! Autoga võib metsa keerata ainult selleks lubatud kohas: antud juhul siis RMK soovitatud kuusevõtukohtades. Kui on näha, et maa on “mäda”, siis jäta auto kõvale pinnasele ja jaluta see kolm sammu kuuseni omal jalal.

Muidugi võiks ka kaaluda kuuse asemel potikuuse või kunstkuuse või raamatutest skulptuuri ehitamist (#jälleraamat), ja mitte tappa oma nädalase rõõmu nimel noort puud, aga see on üks teine teema.

II REEGEL: TUNNE OMA MAASTIKKU

“Maastikusõit ühendab kolme elementi – maastikku, autot ja juhti,” ütleb kaks dekaadi off-roadi sõitnud Rein Pinn. Tema sõnul on kõige tähtsam, et juht tunneks autot ja ka läbitavat maastikku.

“Kui on kahtlusi, mis ees ootab, siis minge ja uurige, mis on ees. Autost välja astumine on alati kiirem lahendus kui oodata abi tulekut,” soovitab Pinn.

Rein Pinni tagataskust leiab hulgaliselt näiteid, kuidas karmid mudasõitjad on autoaknast vaadanud, et siit roheliselt väljast sõidame ludinal üle, kuid sõit on lõppenud akendeni sohu vajumisega.

Ekstreemsemal juhul oodati autos traktorit viis tundi. “Alati on abi ootamine ja enda välja kaevamine aeganõudvam, kui korraks autost välja astumine, ja veendumine, milline maastik ootab ees,” kinnitab ta.

III REEGEL: IGA AUTO JÄÄB KORD KINNI

Oskamatu ja hooletu juht suudab “kinni” sõita ka kõige maastikuvõimekama auto. “Siin kehtib reegel, mida parem auto, seda sügavamale sohu see enne jõuab kui kinni jääb,” toob Rein Pinn välja.

Teadjamad mõõdavad maasturite suutlikkust traktori teekonna pikkusega: vahet pole, millal see juhtub, kinni jääb auto igal juhul. Erinev on vaid traktori ootamise aeg. Võimeka auto ja lolli juhiga sügavas laanes kõrvuni mudas oodata on eriti tobe.

IV REEGEL: IGA AUTOGA SAAB METSA

Eesti on Euroopa metsastunumaid maid, üle poole riigi territooriumist on jätkuvalt metsamaa. Seega pole küsimus, mis autoga metsa saab – saab iga autoga. Võtame või Viru raba – sõidad autoga parklasse ja paned edasi jala. Sa ei lähe ju koju, ega ütle, et noh, käisin autoga parklas?! Metsas käisid.

Off-road on aga eri teema. Selleks, et sõita off-roadi peab olema vastav rada, kokkulepped maaomanikega ning ajaliselt piiritletud sündmus. Kui kõik ettevalmistused tehtud, võib selguda, et mudamülgas on läbitav ka armastatud krossoveritega. Seda juhul, kui sõita oskad.

V REEGEL: ÄRA EELDA, ET OLED MUDAKOON, HARJUTA!

Moodsad maasturi(laadse)d ja nende nutikad lisad aitavad algajal juhil täitsa edukalt ka raskemates tingimustes hakkama saada. “Raskemad tingimused” tähendavad siinkohal äravoolanud tuttavat kruusateed, libedat kraavinurka, sügavasse roopasse sõidetud rada jms.

“Oluline on roolis rahulikuks jääda ja mitte rapsima hakata,” rõhutab Pinn korduvalt. Rapsides on oht ära lõhkuda auto ja ennast sügavamale mutta kaevata.

Lühidalt: rahulikuks jäämist peab harjutama. Laitses on olemas off-roadi rada ning Eesti off-roadi klubidega võib iga kell ühendust võtta ja uurida, kus nad sõitmas käivad.

Rein Pinn valmistas koos teise maastikusõidu entusiasti Mait Mummaga Pakri poolsaarel ette mitmekesise raja, kus oli nii tõuse, lompe, kui ka mudasemaid teelõike – mülkasse takerdumise võimalusi kui palju! Sõitma lasti hulk Renault linnamaastureid: Kadjar, Captur ja Koleos.

MOODSAD MAASTURID SAAVADKI HAKKAMA

Lühidalt: kolme Renault mudeli ja proffide käe all harjutanud sõitjate näitel on olemas tõestus, et popid linna-, pargi-, kupee- ja muud maasturid ning krossoverid (kõrgendatud esi-või nelikveoline auto) saavad raskete teeoludega kenasti toime.

Kõvad kõrvalteekunnid olid päris hämmelduses, kui palju suudavad moodsate masinate nutikad juhiabid jamasid ära tasandada ja alla neelata – mülkasse kinni ei jäänud neist lõplikult ükski.

“Ma ei oodanud, et testitud autod saavad nii hästi nii rasketes tingimustes hakkama,” oli Rein Pinn hämmeldunud. “Kõik autod läbisid katsed auga.”

Pinn tõi välja, et just autode targad sõiduabilised teevad raskete teeoludega silmitsi seismise algaja jaoks lihtsamaks, tasandades ühe osa rumalatest otsustest.

“Eriti oluline on see algajatel maastikul sõitjatel. Tasub meelde tuletamist, et oluline on säilitada rahu ja lasta autol oma töö teha, sest autosse programmeeritud tarkus leiab ise maastikule sobiva sõiduskeemi.”

Pildid: Renault

Jaga

AVALDA ARVAMUST!