blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com
rarefilm.net

Autosõidu ABC: hoia oma tervist ja kasuta auto istmesoojendust mõistlikult

0
Istmesoojendus päästab nii mõnegi autojuhi ja kaassõitja päeva kõledal sügis- ja talveperioodil. Küsimus on, kas on võimalik seda auto “mugavusteenust” ka valesti kasutada? Teppo Vesalainen, Soome Autoliidu koolitusjuht ning mitmete õpikute autor, on sel teemal pikemalt kirjutanud. Teeme siinkohal tema loengumaterjalidest kokkuvõtte.

Istmesoojenduse kasutamise kohta liigub erinevaid müüte, uskumusi ja hirmujutte. Googeldades võib leida ridamisi artikleid, kus räägitakse istmesoojenduse kahjulikust mõjust mehe spermale, põletushaavadest, mida inimesed on saanud, jubedatest põletikest, mis võivad tekkida seetõttu, et tagapalesid pidevalt “keedetakse”.

Vähem on neid, kes räägivad positiivsest kogemusest. Tänapäeval ei leia Eestis naljalt autot, kus istmesoojendus poleks baasvarustuse nimekirjas: see on iseenesest mõistetav, et jaheda ilmaga istuvad Põhjala pojad ja tütred, pepud soojas.

See soojendamise teema areneb ka pidevalt edasi: lisaks esiistmete soojendusele saab paljudele sõidukitele lisavarustusena tellida tagumiste istmete soojenduse ning roolisoojenduse.

Noobelautodesse on juba installeeritud nutikad seadmed, mis mõõdavad sõitjateruumis temperatuuri ja lülitavad soojenduse või jahutuse sisse täpselt siis, kui seda vaja. Inimesed kasutavad neid mugavusi ja on rahul.

auto istmesoojendus ees

ME OLEME ERINEVAD

Erinevate inimeste keha reageerib temperatuuridele erinevalt, seega on võimalik, et kellegi jaoks on neis hirmujuttudes võib-olla mõni tõetera – või siis mitte.

Kui keegi saab põletushaavu või mõne muu tervisehäda ja leiab, et selles on süüdi auto istmesoojendus, siis tõenäoliselt on ta seda valesti kasutanud. Vesalainen annab mõne soovituse, kuidas istmesoojendust õigesti kasutada ja selle eluiga pikendada.

KASUTA SIIS, KUI TÕESTI ON VAJA

Istmesoojendust on vaja siis kui istud külma autosse. Kuigi kabiinisoojendus töötab ja hingeauru enam ei tõuse, on iste ise sageli veel külm ja ebamugav. Tekib tahtmine istmesoojendus sisse lülitatada niipea, kui autosse on istutud.

! Siin on üks trikk. Auto istmesoojendus on tubli voolutarbija. Auto tuleb kindlasti käivitada enne, kui soojenduse sisse lülitate. Kui istmesoojendus lülitada tööle enne, võib see imeda tühjast või kehvast akust just selle viimase voolu, mis on vajalik, et auto käivitada.

! Iste soojeneb suhteliselt kiiresti, ja küttekeha pole vaja pidevalt sees hoida. Istmesoojust “hoiab” edaspidi kinni inimese… tagumik, mis omakorda istet soojendab.

Tänapäevastel autodel on astmeline (2-5 või täisautomaatne) istmesoojendus. Kõige “kangemat” kuumutust tulekski kasutada vaid väga külmade ilmadega, mida Eestis õnneks esineb üsna harva. Seega, madal on parem kui kõrge temperatuur.

Vältides istmesoojenduse tarbetut kasutamist saab vähendada energiatarbimist. Nii jääb generaatori toodetud elekter akusse, mis on talvel eriti oluline. Kui energiat tarbivaid seadmeid on vähem, on laadimistakistus väiksem. Kokkuvõttes on annab see säästu ka kütusekulus.

HOIA KÜTTEELEMENT KORRAS

Kui istmesoojendust kasutada ainult vajadusel, püsib seljatoe ja istme sees olev küttekeha kauem töökorras. Istmesoojendust ei tohiks jätta sisse kui istet ei kasutata. Sel juhul töötab istmeküte “tühja”, mõnikord päevi ja nädalaid, enne kui juht märkab selle välja lülitada.

! Kui istmele on kinnitatud lapse turvatool või sellele on asetatud mõni ese, näiteks käekott või ajakiri, võib tühjalt töötav istmesoojendus üle kuumeneneda või kahjustuda.

! Veel üks oluline pisiasi: autoistmele ei tohi ronida põlvili peale. Mitte kunagi! See tähendab, et kütteelement saab osalist tugevat koormust ning võib kahjustuda. Igasugune raskete esemete asetamine istmele võib soojendust kahjustada.

! Ka lemmiklooma võiks panna istuma pigem sinna, kus istmesoojendust ei ole: esiteks ei talu loom kuumust, teiseks on tema keharaskus jaotunud ebaühtlaselt ning võib kahjustada kütteelementi. Lemmikloomade transpordiks tuleks autotootjalt küsida lisavarustuse lahendust.

Palu hoolduses üle kontrollida istmesiseste kütteelementide korrasolek. See on küll lisatöö, mille eest tuleb veidi maksta, aga see väike kulu tasub end kuhjaga, sest istmesoojenduse väljavahetamine on oluliselt kallim ja ajamahukam ettevõtmine. Mittetöötava istmesoojendusega auto ei lähe Eestis ka sama hästi kaubaks kui korras “talveistmetega” auto.

LOE SÕIDUKI KÄSIRAAMATUT

Kõlab nagu äraleierdatud plaat, aga sõiduki kasutusjuhend ehk käsiraamat on selleks, et seda kasutada. Võta lahti istmesoojenduse peatükk ja loe, mida auto tootja sulle seal soovitab. Näiteks on Eestis väga populaarse Škoda Octavia käsiraamatus kirjas selline lõik:

“Ärge kasutage istmesoojendust, kui saad sellest valu ja / või kuumatunde, näiteks mõne ravimi, halvatuse või krooniline haiguse pärast (nt. diabeet). See võib põhjustada raskeid selja ja alajäsemete põletusi. Kui kasutate istmesoojendust, soovitame pikal teekonnal teha regulaarseid pause, et puhata oma keha sõiduväsimusest. Pöörduge oma arsti poole, et määrata vastavalt sümptomitele olukorra tõsidus.”

Opel Astra K käsiraamatus on aga lausa 3 lehekülge istmesoojenduse ja -ventilatsiooni kasutamise kohta. Sealgi on öeldud, et tundliku nahaga inimestel tuleks seda mugavusteenust ettevaatlikult kasutada.

ALTERNATIIVSED VÕIMALUSED

Vanasti, kui auto istmesoojendus kuigi levinud polnud, asetati nahkistmele talvel ehe lambanahk. Tänapäevaste tekstiilistmete puhul pole lisasoojenduse puudumine kuigi suur probleem, kangad ei ole külmad, kõhedusetunnet autosse istudes tekitavad kunstnahk ja sile pärisnahk.

Kes arvab, et istmesoojendus on tervisele pigem kahjulik, võib vanaisade nipi – katta autoiste lambanahaga – tänagi kasutusele võtta.

On olemas ka moodsaid sünteetilisi katteid, mis ei lase külmatundel tekkida, neil kipub olema üks teine viga – nad koguvad endasse tolmu ja tekitavad staatilist elektrit ning nende puhastamine on oluliselt keerulisem kui lambanaha puhtakskloppimine või lume peal puhastamine.

On veel üks võimalus istmesoojendusest loobuda, aga see on ülalkirjeldatu kontekstis pisut radikaalsem: kasutage auto asemel ühistransporti või sõitke jalgrattaga. Jääb ära hulk jamamist ja südamevalu. Lihtne.

Teppo Vesalaise koostatud materjalide põhjal tõlkinud Marika Johannson. Pildid: Opel, Y. Rajasaar
Vaata lisaks põnevaid teemasid Soome Autoliidu lehelt
Teppo Vesalaise õpikuid saad tellida siit

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com