Sotsiaalmeedias ringleb pilt elektriautost, mida laetakse diiselgeneraatoriga ühendatud kiirlaadijast. Uurisin Elektrilevist, kas variant, õlipõletiga ühendatud kiirlaadija võiks olla teemaks ka Eestis? Ning kui, siis kas see pole keskkonna seisukohalt mitte nonsenss?
Sotsiaalmeedias ringleb aeg-ajalt pilte elektriautodest, mida laetakse diiselgeneraatoriga ja ka kiirlaadijatest, mis on ühendatud suure õlipõleti külge. Iga kord kui mõni selline pilt ilmub, tõuseb teadlik publik tagajalule ja nõuab lolluse lõpetamist: diislikütus ja elektriauto ei käi kokku!
The Driven võttis teemat uurida ja jõudis järeldusele, et elektriautode edasise leviku seisukohalt oleks oluline luua kiire laadimisvõimalus ka väheasustatud kohtadesse.
Ühendriikides ja Austraalias on vahemaad pikad, elektriauto omanikule tähendab see aga sunnismaisust või siis tuleks tal soetada või rentida teine (sisepõlemismootoriga) auto.
Eestis elektriautod veel ei buumi ning üldine arusaam on, et nendega saabki sõita vaid linnas. Norra kogemus näitab, et niipea, kui laadijad jõuavad kaugemasse külla, tulevad ka elektriautod ja turistid elektriautodega.
Kas peaksime Eestis seda võimalust kaaluma?
Seega, päeval, mil elektriauto jõuab eestlaste teadvusse kui säästlik ja mõistlik sõiduvahend, kerkib küsimus, kuidas saab sellist autot laadida näiteks Loode-Saaremaa nukatalus või Augli külas Rõuge vallas või seal, kus kunagisest hajakülast on alles vaid 1-2 suitsu, kus inimesed ometigi elavad?
Arvata, et nn maainimesed elektriautot ei osta, või et metsas keegi elada ei taha, on lühinägelik. Miks mitte näiteks osta maasturitaolise ratastega eseme asemel Hyundai Kona EV või Audi e-tron, mis suurepäraselt saavad hakkama ka kohtades, mida linlane nimetab “ekstreemse elamusturismi vaimustavaks kantsiks”?
Veel enne kui elektrikad massidesse jõuavad, tuleks mõelda erinevatele kiir- ja kodulaadimislahendustele. Ja majapidamisse, kus puuduvad nii elekter kui kiire internet (esimene oleks liiga kallis liituda ja teist ei pakuta) võib elektriauto sellegipoolest eri põhjustel jõuda.
Seda tuleb laadida. Aga kuidas? Lihtsa diiselgeneraatori võib visata pakiruumi ja sellega kus tahes kohas oma autot laadida, tõsi. Kas aga on olemas mingi statsionaarsem viis?
Võtsin ühendust Elektrileviga ja palusin neilt kommentaari, kui rentaabel võiks olla diiselgeneraatoriga e-auto laadimine ning kas on võimalik mõelda ka suuremalt, ehk töötada välja kiirlaadimislahendusi olukordades, kus tavaline elektriühendus välja ei vea või lihtsalt polegi mõistlik.
Kaks asjatundjat Elektilevist: Roland Murakas, toodete ja teenuste valdkonna juhtiv projektijuht ning Marko Viiding, elektritranspordi juht, soostusid teemat pikemalt lahkama.
Kodumajapidamistele, kuhu elektrivool suuri liine pidi ei jõua, on Elektrilevil pakkuda fossiil- ja taastuvenergial töötav kombineeritud lahendus Off Grid ehk hajajaam, mis töötab nii diislikütuse kui ka päikeseenergia pealt.
Lahendus sobiks tõenäoliselt ka avaliku laadimispunkti tekitamiseks hajaasustusega kohtades, kuigi sellel on omad “aga”-d.
Hajajaama hinnad algavad 15 000 eurost
“Elektrilevi Off-Grid lahendus valitakse spetsialistide ja kliendi koostöös. Siinkohal on oluline jälgida, millised seadmed (elektritarvitid) on vaja elektriga varustada. Lahendusi on väga erinevas võimsuses ja sellest sõltub ka hind,” räägib Roland Murakas
Off-Grid – generaatori mõistlik hinnavahemik majapidamiste puhul jääb vahemikku 15 000€ kuni 50 000€. Sellises vahemikus on teatud võrgukaugetes piirkondades Off-Grid tihtipeale oluliselt soodsam lahendus elektrivarustuse tagamiseks kui traditsiooniline liinide vedamine.
Äriklientide puhul võib vastavalt elektritarbimise vajadusele ka võimsam ja suurem lahendus osutuda siiski majanduslikult otstarbekaks valikuks.
Tuleb leida kumb lahendus osutub kliendile mõistlikumaks, kas traditsiooniline elektrivõrgu ehitamine või Off-Grid lahendus.
“Kindlasti on oluliseks argumendiks ka see, et Off-Gridi puhul saab klient kogu elektrijaama omanikuks. See tähendab, et ei pea maksma enam võrguteenuse ja elektrienergia eest,” selgitab Murakas.
Suvine hajajaam toitub vaid päikesest
Suvekodu lahenduse puhul koosneb komplekt päikesepaneelidest ja seadmekestast, milles on akud, inverter, laadija-kontroller ning muu vajalik hajajaama automaatseks toimimiseks ja monitoorimiseks.
Aastaringseks kasutamiseks tuleb lisada juurde diiselgeneraator, mis aitab välja talvisel pimedal ajal, kui pole piisavalt päikest. Generaator asub mürasummutavas kestas ning on mõeldud meie süsteemis töötama täiesti automaatselt.
“Süsteem pole seotud kuidagi otseselt ühegi tootja päikesepaneeliga. Seega on võimalik seda vabalt valida, vastavalt eelistustele, oluline on paneelide ühendamise skeem hajajaamaga,” lisab Roland Murakas.
“Kui ruumi vähe (näiteks maja katusel), tuleks leida võimalikud kõrge võimsusega paneelid antud süsteemi, et seda ruumi maksimaalselt ära kasutada.”
Kodus elektriauto toidub, aga kas ka külas?
Hajajaama lahendus sobib väga hästi kodulaadijast elektriauto laadimiseks. Auto laadimisel on oluline jälgida akulaetuse taset ning päikesest saadaoleva võimsuse taset, et mitte liialt kulutada generaatori töötunde.
Võimsus sõltub sellest, kui suur süsteem rajada ning palju ollakse valmis raha välja käima. Ülemist võimsuse piiri hajajaamal pole. Tuleb leida piir, mis tagab vajamineva energia ning sealjuures jääb investeering mõistuse piiresse.
Avalike kiirlaadijate puhul tuleks kaaluda mitut aspekti. Kui kiirlaadijale saab väga lihtsalt võrguühenduse, siis ilmselt Off-Grid mõistlikuks ei osutu.
“Kui aga on olukord, kus kiirlaadija peaks asetsema hajaasustuses või saarel, kus võrguühendus puudub või on väga keeruline ning kulukas saada, võib osutuda Off-Grid lahendus mõistlikuks,” selgitab Roland Murakas.
Sellisel juhul vajaks lahendus täiendusi elektriautode laadimispistikute näol ning teisi seadistusi, aga kui on ette teada, et hajajaam läheb elektriautode laadimise otstarbeks, siis on see teostus lihtne.
“Seega Off-Grid sobib väga kenasti näiteks mobiilse kiirlaadijana või hajaasustuses statsionaarse laadijana,” võtab ta teema optimistlikult kokku.
Eestis on kümmekond moodsat hajajaama
Marko Viiding ütleb, et elektrileviga seotud off-grid lahenduste arv jääb hetkel veel alla kümne: “Küll aga ei ole Eestis off-grid lahendused midagi uut. Erinevaid lahendusi on üle Eesti palju.”
Üldjuhul on need väga pisikesed ning nii-öelda isetehtud ja mitte nii töökindlad kui võiks. Elektrilevi lahendus, mis asetseb ilmastikukindlas seadmekestas, on tehases komplekteeritud, seadistatud ja katsetatud.
“Selliseid teistel meie teada pakkuda ei ole. Seega on meie lahendus kindlasti siin põhjamaade piirkonnas ainulaadne. Koostöös Enefitiga on Elektrilevi oma Off-Grid tootega sisenemas välisriikide turule,” lisab ta.
Diisliga toitmine: kas see on nonsenss?
Üksnes päikese jõul Eestis ei toimeta. 3-4 kuud on päikesest saadav energia väga madal. Sellisel juhul oleks vaja kas võrgutoidet või diiselgeneraatorit akude laadimiseks.
Sellepärast ongi Elektrilevi Off-Grid lahendus, kus on ühendatud päikesepaneelid, aku ja generaator, ilmselt kõige mõisltik lahendus aastaringse elektrivarustuse tagamiseks.
Vaatamata sellele, et aastaringse hajajaama üks komponent on diiselgeneraator, on see keskkonnasäästlik lahendus.
Diiselgeneraator töötab aasta jooksul ligikaudu 5% ajast. Suurem osa energiast tuleb päikesest. Ökonoomne on energia kasutamine tänu energia salvestamisele ja nutikale kasutamisele.
Diiselgeneraator käivitub automaatselt kui selleks on vajadus. Generaatori kasutamine on optimeeritud nii, et see oleks maksimaalselt efektiivne, kattes tarbimise ja laadides samal ajal akusid.
Kui akud saavad täis, generaator seiskub. Niimoodi on hoitud diiselgeneraatori töötunnid väga madalal ning ka õhk vähem saastatum.
