PĂŒhapĂ€ev, 4. detsember 2022
Indrek Jakobson on elu jooksul soetanud palju erinevaid sĂ”idukeid mitmel viisil – nii Kesk-Aasia turult kui esinduse lĂ€ikivatest saalidest. Sedapuhku jagab ta kogemusi, kuidas osta uut autot. Kolm lihtsat soovitust autoostjalt autoostjale teevad otsustamisprotsessi lihtsamaks.

Uue auto soetamine on tÀnapÀeval tehtud imelihtsaks: astud salongi, valid meeldiva sÔiduvahendi vÀlja ning reeglina vÔid paari pÀeva pÀrast vÀljavalitule jÀrgi tulla.

Samas on uue auto ostmine keskmisele inimesele suuruselt teine vĂ€ljaminek eluaseme soetamise jĂ€rel, seega tasub pidada meeles vanasĂ”na: ĂŒheksa korda mÔÔda, ĂŒks kord lĂ”ika.

AutomĂŒĂŒjad armastavad rĂ”hutada, et mĂŒĂŒgimees on autoostja parim sĂ”ber. Aga tegelikult see pole nii. MĂŒĂŒgimees ei ole autoostja parim sĂ”ber, ta ei ole tema abikaasa, ema ega sĂŒdamesĂ”branna.

Reeglina ta ei tunne klienti peaaegu ĂŒldse, kuigi viimane kipub heast suhtlejast jÀÀva mulje pĂ”hjal seda eeldama. Ning vÀÀrast eeldusest hilisemad probleemid alguse saavadki.

Lisaks on ĂŒha enam (peamiselt nooremate seas) levimas trend, et auto komplekteeritakse viimse detailini internetis ning salongi tullakse ĂŒksnes tehingut lukku lööma. MĂ”nel juhul Ă”igustab see end tĂ€iesti, mĂ”nikord mitte.

MĂŒĂŒgisalongi uksest sisenevad kliendid saab jagada peaaegu pooleks, ĂŒhed, kes tulevad ostma kuumaksu ja teised, kes ostavad autot. AutomĂŒĂŒjate hinnangul on nende kahe ostjatĂŒĂŒbi vahele jÀÀv “hall ala” peaaegu olematu.

Noobelmarkide puhul on rohkem auto ostjaid, rahvalike autode puhul on tĂ€htsam kuumakse, salongist sĂ”idavad aga mĂ”lemad ĂŒhtmoodi vĂ€lja uue autoga.

Ei ĂŒks ega teine ostjatĂŒĂŒp ole parem vĂ”i halvem, lihtsalt nende ootused ja vajadused (ning ka vĂ”imalused) on tĂ€iesti erinevad. Ka suure kogemusega mĂŒĂŒgimees vĂ”ib autoostja tegelikke vajadusi hinnates eksida, ja siis on tulemuseks rahulolematu klient. Sellist olukorda on vĂ”imalik vĂ€ltida, kui autoostja teeb Ă€ra kodutöö.

Hinnake oma vajadusi ja vÔimalusi. Ausalt!

KÔigepealt mÔelge sellele, mis on teie jaoks auto valikul oluline? Mida kallim auto, seda rohkem on valikuvÔimalusi, ehkki see ei tÀhenda alati suuremat rahulolu.

Ent kui hinnapiirist ĂŒle minnes pank liisingut ei anna (sel juhul on kogu ĂŒlejÀÀnud jutt mĂ”ttetu) vĂ”i tuleb ots otsaga kokku tulemiseks ainult kiirnuudleid sĂŒĂŒa, kaob ka rÔÔm autost kiiresti.

Kui teie eesmÀrgiks on liikuda turvaliselt punktist A punkti B, teha seda garantiilise autoga ja hoida kulud kontrolli all, siis on see tÀiesti aktsepteeritav.

Paljud inimesed ei ootagi autolt enamat, sest maailmas on hoopis tĂ€htsamaid asju. Sel juhul pange kuumaksu summa ning miinimumnĂ”uded autole paika ja Ă€rge tehke sellest saladust, sÀÀstate nii enda kui mĂŒĂŒgimehe aega ja nĂ€rve.

Siit ka esimene soovitus ostjale: olge enda vastu aus! Kui teie eesmĂ€rk on osta heas mĂ”ttes kuumakset vĂ”i autot, siis tunnistage seda ja kĂ€ituge vastavalt. Ärge vĂ€hemalt iseendale valetage, see lĂ”peb igal juhul halvasti.

VÔtke auto ostmiseks aega

Teise asjana tuleb salongi astununa meeles pidada, et automĂŒĂŒja on siin tugevam pool. Tema on seal igapĂ€evaselt, tunneb end nagu omas kodus.

Kliendile aga on kĂ”ik uus ja huvitav – ning paraku ka segadust tekitav. ValguskĂŒllane ruum, lĂ€ikivad autod, teistsugune lĂ”hn – efekt on nagu talupojal kirikus. PsĂŒhholoogia töötab lĂ€bi sajandite ikka ĂŒhtmoodi, samade emotsioonide peal.

Arusaadavalt pole automĂŒĂŒja juures sellises olukorras alati vĂ”imalik rahulikult kaaluda, mis lisavarustust autole valida.

Ost pelgalt emotsiooni pealt koormab heal juhul vaid rahakotti, halvemal juhul hĂ€irib sĂ”iduki kasutamist. NĂ€iteks kui teile meeldib helitugevust reguleerida fĂŒĂŒsilise nupu abil, siis pole ju mĂ”tet maksta lisa suure ja ainult puutetundliku keskekraani eest, mis siis, et see Ă€ge vĂ€lja nĂ€eb.

Üks lihtne nipp (lisa-)varustuse valimiseks on mĂ”elda lĂ€bi ja panna kirja kĂ”ik omadused, mis autol kindlasti peavad olema.

Kui nĂ€iteks on ette teada, et soovitakse nelikvedu, kĂ€sikasti, soojendusega tuuleklaasi ja vĂ€hemalt 18cm kliirensit, siis kĂ€ib suhtlus automĂŒĂŒjaga tunduvalt lihtsamalt.

KokkuvÔttes on mu teine soovitus: vÔtke auto ostmiseks ning tehingusse minekuks aega! Ka parimad pakkumised on jÔus vÀhemalt paar pÀeva.

RÀÀgi inimesega!

Kindlasti kĂŒsige sĂ”prade-tuttavate kĂ€est, millega nad on oma auto juures on rahul ja millega mitte. Meie edukusele ja eksimatusele orienteeritud ĂŒhiskonnas reeglina ei olda nĂ”us tunnistama, et ostuga on alt mindud (kui asi pole tĂ€iesti hull), aga mĂ”ne ĂŒksiku vidina puudumise vĂ”i liigsuse ĂŒle ollakse nĂ”us arvamust avaldama – nĂ€iteks, et auto on tĂ€iesti okei, aga soojendusega rool vĂ”iks ka olla.

Üks lihtne nipp saada abi olukorras, kus mitme lehekĂŒlje pikkused lisavarustuse nimekirjad pea tĂ€iesti segi ajavad, on paluda automĂŒĂŒjal pakkumise juurde lisada kogu lisavarustus, mida vĂ”iks autole peale panna. 

VĂ”imalik, et auto hind ĂŒletab siis soovitud piiri, aga seejĂ€rel saabki ise rahulikult ebaolulise maha kriipsutada ja olulise alles jĂ€tta ning jĂ”uda sobivaima tulemuseni. VĂ”ib mĂŒĂŒjalt ka kĂŒsida, millist lisavarustust kĂ”ige rohkem kĂŒsitakse – tihti oskab ta kokku panna n-ö eesti tarbija lemmiku.

Loomulikult on mĂŒĂŒgimees autosalongis selleks, et teiega rÀÀkida. Ning kui ta ise ei oskagi Ă”igeid kĂŒsimusi kĂŒsida vĂ”i kipub kiirustades valesid jĂ€reldusi tegema, paluge tal leida aeg sĂŒvitsi suhtlemiseks, rÀÀkige talle, kuidas soovite oma uut sĂ”iduvahendit kasutada, millised on teie hobid, mis peab autosse kindlasti Ă€ra mahtuma, kui palju inimesi sellega igapĂ€evaselt reisib, milline on sĂ”itude iseloom (linn, maa, maantee), kui suur aastane lĂ€bisĂ”it jne. 

PĂŒĂŒdke talle selgitada oma seisukohti. Kui mĂŒĂŒgimehega salongis jutule ei saa, vaadake soovitud mudel ĂŒle, tehke ka proovisĂ”it ning seejĂ€rel kirjutage julgelt oma soovidest. Sellisest suhtlusest vĂ”idavad lĂ”puks kĂ”ik, teie ise kĂ”ige enam, sest saate lĂ”pptulemusena auto, mida tĂ”esti rÔÔmuga kasutate.

Siit ka minu kolmas soovitus: Ă€rge pĂŒĂŒdke kĂ”ike teha ĂŒksi! Meenutage vanasĂ”na, et kaks pead on ikka kaks pead ning pidage enne ostmist sĂ”braga nĂ”u. Ta ei vastuta teie otsuse eest, aga aitab jalad maas hoida.

LĂ”petuseks tasub meeles pidada, et auto ost on alati risk, lihtsalt – mida uuem auto, seda vĂ€iksem risk ning parim viis riske maandada on teha korralik eeltöö.

MÔttetööle vÔib aega kulutada kus ja millal iganes, aga see tuleb Àra teha enne, mitte pÀrast uue sÔiduki soetamist ja kui kÔiki kolme lihtsat soovitust jÀrgida, on ka mÔttetöö tegemine oluliselt inspireerivam.

EdasijÔudnud arvutavad vÀlja ka oma uue auto sÔidukilomeetri hinna

Kaanepilt: Ylle Tampere

Autoentusiast, kes vÔtab kirglikult kÔike, mis liigub vÀhemalt neljal rattal. Hobiautoks on Volvo 960, mis aitab tunnetada auto kui tehnoloogilise ja kultuurilise nÀhtuse muutumist ajas.

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.