Reede, 19. aprill 2024
Indrek Jakobson on elu jooksul soetanud palju erinevaid sõidukeid mitmel viisil – nii Kesk-Aasia turult kui esinduse läikivatest saalidest. Sedapuhku jagab ta kogemusi, kuidas osta uut autot. Kolm lihtsat soovitust autoostjalt autoostjale teevad otsustamisprotsessi lihtsamaks.

Uue auto soetamine on tänapäeval tehtud imelihtsaks: astud salongi, valid meeldiva sõiduvahendi välja ning reeglina võid paari päeva pärast väljavalitule järgi tulla.

Samas on uue auto ostmine keskmisele inimesele suuruselt teine väljaminek eluaseme soetamise järel, seega tasub pidada meeles vanasõna: üheksa korda mõõda, üks kord lõika.

Automüüjad armastavad rõhutada, et müügimees on autoostja parim sõber. Aga tegelikult see pole nii. Müügimees ei ole autoostja parim sõber, ta ei ole tema abikaasa, ema ega südamesõbranna.

Reeglina ta ei tunne klienti peaaegu üldse, kuigi viimane kipub heast suhtlejast jääva mulje põhjal seda eeldama. Ning väärast eeldusest hilisemad probleemid alguse saavadki.

Lisaks on üha enam (peamiselt nooremate seas) levimas trend, et auto komplekteeritakse viimse detailini internetis ning salongi tullakse üksnes tehingut lukku lööma. Mõnel juhul õigustab see end täiesti, mõnikord mitte.

Müügisalongi uksest sisenevad kliendid saab jagada peaaegu pooleks, ühed, kes tulevad ostma kuumaksu ja teised, kes ostavad autot. Automüüjate hinnangul on nende kahe ostjatüübi vahele jääv “hall ala” peaaegu olematu.

Noobelmarkide puhul on rohkem auto ostjaid, rahvalike autode puhul on tähtsam kuumakse, salongist sõidavad aga mõlemad ühtmoodi välja uue autoga.

Ei üks ega teine ostjatüüp ole parem või halvem, lihtsalt nende ootused ja vajadused (ning ka võimalused) on täiesti erinevad. Ka suure kogemusega müügimees võib autoostja tegelikke vajadusi hinnates eksida, ja siis on tulemuseks rahulolematu klient. Sellist olukorda on võimalik vältida, kui autoostja teeb ära kodutöö.

Hinnake oma vajadusi ja võimalusi. Ausalt!

Kõigepealt mõelge sellele, mis on teie jaoks auto valikul oluline? Mida kallim auto, seda rohkem on valikuvõimalusi, ehkki see ei tähenda alati suuremat rahulolu.

Ent kui hinnapiirist üle minnes pank liisingut ei anna (sel juhul on kogu ülejäänud jutt mõttetu) või tuleb ots otsaga kokku tulemiseks ainult kiirnuudleid süüa, kaob ka rõõm autost kiiresti.

Kui teie eesmärgiks on liikuda turvaliselt punktist A punkti B, teha seda garantiilise autoga ja hoida kulud kontrolli all, siis on see täiesti aktsepteeritav.

Paljud inimesed ei ootagi autolt enamat, sest maailmas on hoopis tähtsamaid asju. Sel juhul pange kuumaksu summa ning miinimumnõuded autole paika ja ärge tehke sellest saladust, säästate nii enda kui müügimehe aega ja närve.

Siit ka esimene soovitus ostjale: olge enda vastu aus! Kui teie eesmärk on osta heas mõttes kuumakset või autot, siis tunnistage seda ja käituge vastavalt. Ärge vähemalt iseendale valetage, see lõpeb igal juhul halvasti.

Võtke auto ostmiseks aega

Teise asjana tuleb salongi astununa meeles pidada, et automüüja on siin tugevam pool. Tema on seal igapäevaselt, tunneb end nagu omas kodus.

Kliendile aga on kõik uus ja huvitav – ning paraku ka segadust tekitav. Valgusküllane ruum, läikivad autod, teistsugune lõhn – efekt on nagu talupojal kirikus. Psühholoogia töötab läbi sajandite ikka ühtmoodi, samade emotsioonide peal.

Arusaadavalt pole automüüja juures sellises olukorras alati võimalik rahulikult kaaluda, mis lisavarustust autole valida.

Ost pelgalt emotsiooni pealt koormab heal juhul vaid rahakotti, halvemal juhul häirib sõiduki kasutamist. Näiteks kui teile meeldib helitugevust reguleerida füüsilise nupu abil, siis pole ju mõtet maksta lisa suure ja ainult puutetundliku keskekraani eest, mis siis, et see äge välja näeb.

Üks lihtne nipp (lisa-)varustuse valimiseks on mõelda läbi ja panna kirja kõik omadused, mis autol kindlasti peavad olema.

Kui näiteks on ette teada, et soovitakse nelikvedu, käsikasti, soojendusega tuuleklaasi ja vähemalt 18cm kliirensit, siis käib suhtlus automüüjaga tunduvalt lihtsamalt.

Kokkuvõttes on mu teine soovitus: võtke auto ostmiseks ning tehingusse minekuks aega! Ka parimad pakkumised on jõus vähemalt paar päeva.

Räägi inimesega!

Kindlasti küsige sõprade-tuttavate käest, millega nad on oma auto juures on rahul ja millega mitte. Meie edukusele ja eksimatusele orienteeritud ühiskonnas reeglina ei olda nõus tunnistama, et ostuga on alt mindud (kui asi pole täiesti hull), aga mõne üksiku vidina puudumise või liigsuse üle ollakse nõus arvamust avaldama – näiteks, et auto on täiesti okei, aga soojendusega rool võiks ka olla.

Üks lihtne nipp saada abi olukorras, kus mitme lehekülje pikkused lisavarustuse nimekirjad pea täiesti segi ajavad, on paluda automüüjal pakkumise juurde lisada kogu lisavarustus, mida võiks autole peale panna. 

Võimalik, et auto hind ületab siis soovitud piiri, aga seejärel saabki ise rahulikult ebaolulise maha kriipsutada ja olulise alles jätta ning jõuda sobivaima tulemuseni. Võib müüjalt ka küsida, millist lisavarustust kõige rohkem küsitakse – tihti oskab ta kokku panna n-ö eesti tarbija lemmiku.

Loomulikult on müügimees autosalongis selleks, et teiega rääkida. Ning kui ta ise ei oskagi õigeid küsimusi küsida või kipub kiirustades valesid järeldusi tegema, paluge tal leida aeg süvitsi suhtlemiseks, rääkige talle, kuidas soovite oma uut sõiduvahendit kasutada, millised on teie hobid, mis peab autosse kindlasti ära mahtuma, kui palju inimesi sellega igapäevaselt reisib, milline on sõitude iseloom (linn, maa, maantee), kui suur aastane läbisõit jne. 

Püüdke talle selgitada oma seisukohti. Kui müügimehega salongis jutule ei saa, vaadake soovitud mudel üle, tehke ka proovisõit ning seejärel kirjutage julgelt oma soovidest. Sellisest suhtlusest võidavad lõpuks kõik, teie ise kõige enam, sest saate lõpptulemusena auto, mida tõesti rõõmuga kasutate.

Siit ka minu kolmas soovitus: ärge püüdke kõike teha üksi! Meenutage vanasõna, et kaks pead on ikka kaks pead ning pidage enne ostmist sõbraga nõu. Ta ei vastuta teie otsuse eest, aga aitab jalad maas hoida.

Lõpetuseks tasub meeles pidada, et auto ost on alati risk, lihtsalt – mida uuem auto, seda väiksem risk ning parim viis riske maandada on teha korralik eeltöö.

Mõttetööle võib aega kulutada kus ja millal iganes, aga see tuleb ära teha enne, mitte pärast uue sõiduki soetamist ja kui kõiki kolme lihtsat soovitust järgida, on ka mõttetöö tegemine oluliselt inspireerivam.

Edasijõudnud arvutavad välja ka oma uue auto sõidukilomeetri hinna

Kaanepilt: Ylle Tampere

blank

Autoentusiast, kes võtab kirglikult kõike, mis liigub vähemalt neljal rattal. Hobiautoks on Volvo 960, mis aitab tunnetada auto kui tehnoloogilise ja kultuurilise nähtuse muutumist ajas.

KOMMENTEERI SIIN