15. detsember 2015 kirjutatakse Samara oblastis Togliattis asuva AvtoVAZ tehase ajalooraamatusse üsna rasvaselt. Sel päeval käivitus ametlikult Lada XRAY tootmisliin. Ühes päevas peaks lindilt maha sõitma 50 XRAY mudelit. 2016. aastal plaan näeb ette 20 000 XRAY tootmist, edasi peaks hoog kasvama 60 000 autoni aastas.
2014. aasta suvel teatas Renault-Nissani liidu poolt juhitav AvtoVAZ, et koondab hulga töötajaid. Ettevõtte uus tegevjuht Bo Andersson, kes varasemalt on miinused plussiks kokku pannud näiteks GAZ autotehastes, on tänaseks suutnud asjad nii kaugele viia, et 200 proovipartiina valminud Lada XRAYd on veennud turgu mudeli vajalikkuses ja 15. detsembril võis käivitada ametliku tootmisliini.
Lada Vesta järel – millega isiklikult ka Venemaa president kaamerate ees proovisõitu tegi – on XRAY teine Lada seeriatootmisse jõudev “X”-stiili mudel. Luukpära valmib koostöös Renault-Nissan liiduga ning seda hakatakse tootma kõrvuti Renault Logani ja Sandero, Nissan Almera ja Lada Largus mudelitega. Kõigi nimetatute aluseks on B0 odavplatvorm.
Lada XRAY on tuletatud Renault Sandero luukpärast, ent selle kere on kujustanud endine Volvo disainer Steve Mattin. Šassiid on pisut kaasajastatud: täiendatud tagavedrustust ning lükatud tagarööbet laiemaks. Kliirens on tõstetud 195 millimeetrini.
Lada XRAY jõuallikate valikus on VAZ 1.6 -liitrine (106 hj) ja Renault-Nissani 1.6-liitrine (114hj) bensiinimootor, mille mõlema juurde pakutakse Renault JH käsikasti ning täiesti, uus VAZ 1.8-liitrine (122 hj) bensiinimootor, mis tuleb koos 5-käigulise robotkastiga.
Lada XRAY esitlused toimuvad Venemaal 2016. aasta veebruaris, siis selguvad ka autode hinnad. Kõik XRAY mudelid saavad 2 turvapatja, ESP, leed-päevatuled ja raadio.
Lisavarustusena saab valida külgmised turvapadjad, konditsioneeri, istme- ja roolisoojenduse, tuuleklaasisoojenduse, vihma- ja parkimissensorid, tahavaatekaamera, automaatse tulede lülituse ja navi – ehk siis, olemas on enam-vähem kõik, mida ühe normaalse auto juures ette kujutame.
[dropcap]ACCELERISTA KOMM [/dropcap]Huvitav, et kui kuskilt suunalt uudist tulema hakkab, siis mõnda aega kallatakse kohe ämbriga. Äsja kirjutasime, et Renault on kõva nostalgialaksu all võtnud nõus Moskvichi hea nime taastada ning peab jõudma otsusele, kas panna rind kokku VW grupiga, mis 3 aastat tagasi omandas õiguse АЗЛК kaubamärgile, aga kolme aasta jooksul seda ei kasutanud. 17. detsembril kukkus kell, mis annab seadusliku võimaluse nõuda kaubamärk vabaturule tagasi.
Nüüd siis AvtoVAZ, mille taastulemise üle on tegelikult hea meel. See on omamoodi nostalgialaks tõesti, näha linnapildis taas LADA või Moskvichi nime; samas on natuke kade ka, et venelased on suutnud puhta patriootlikkuse pealt alles hoida seda, mida nad väärtuslikuks peavad. Võtke või seesama, “Putin sõidab asjatundlikult Lada Vestaga nagu meie oma Jeremy Clarkson”-hiiglaslik meediasündmus…
Olgugi, et autode tootmine tänapäeva Venemaal on rohkem nime poolest kohalik – kasutatakse ikkagi ju laenatud platvorme ja varuosi – ei sega see venelasi oma sõidukite üle uhkust tundmast. Kus on meie oma autotehas, mis toodaks sõidukõlbulikke jõuvankreid? TARK, ESTField,Combat98 – eks midagi ja natuke on ju olnud ka. Aga mitte tehast… Vähemalt ühele, patuga pooleks omamaisele oleks ju ometi ruumi.
Ahjaa, narrime siis nime – XRAY on füüsikast tuntud röntgenkiirgus. Röntgenikiirguse ehk algse nimetusega x-kiired avastas 1895. aastal sakslane Wilhelm Röntgen. Eelkõige peilitakse x-kiirtega ainete ja organismide siseehitust, peamiselt teaduses, tehnikas ja meditsiinis. Siis nii tähendusliku nimega sõiduk; peilimas venelaste hinge ja patriotismi…
Allikas ja pildid: Wroom.ru, RT, AvtoVAZ
