Teisipäev, 16. aprill 2024
Meeldiv vaheldus “sakslastele”, sobib esindusautoks
Mahub viis, sobib siiski kahele elu nautimiseks
XF Luxury hind alates 43 500 eurost

Parklas lösutav valge Jaguar XF tundub olevat lahmakas nagu lennukiemalaev. Suurus pidavat küll petlik olema, sest praegune XF on väiksem kui eelmise põlvkonna samanimeline sõiduk. Nimelt 7 millimeetrit lühem ja 3 millimeetrit madalam, aga see-eest 110 millimeetrit laiem ja 51 millimeetrit pikema teljevahega. Mis koos endisest sujuvajoonelisema disainiga tekitabki mulje, et XF on lai ja lapik kui lestakala.

Sõna „lösutab“ teeb XF-ile küll pisut ülekohut, sest Ian Callumi koolkonna Jaguare iseloomustav võrratu elegants nõuab mingit muud, peenemakoelist verbi. Ent mis puudutab suurust, eriti seda seitsme millimeetri võrra kahanenud pikkust, siis…

Jaguar
Loo autor Toomas Vabamäe Jaguar XF roolis

[toggle title=”Tehnilised andmed” load=”hide”]Jaguar XF 30d Prestige
Mootor: V6, topeltturbo, diisel
Töömaht: 2993 cm³
Võimsus: 221 kW/300 hj @ 4000 p/min
Pöördemoment: 700 Nm @ 2000 p/min
Tippkiirus: 250 km/h
0–100 km/h: 6,2 s
Jõuülekanne: tagavedu, automaatkäigukast, 8 käiku
Kütusepaak: 66 l
Välismõõtmed (P/L/K) : 4954/1880/1457 mm
Teljevahe: 2960 mm
Pakiruum (DIN): 540 l
Tühimass (ECE): 1750 kg
Keskmine kütusekulu (NEDC): 5,5 l / 100 km
CO2-heide: 144 g/km
Hind alates: 63 000 €[/toggle]

[dropcap]STIILNE DISHARMOONIA [/dropcap]No minge proovige XF-iga Tallinnas kuskil Kalamaja kandis manööverdada. Uulitsatel, mis pärinevad sügavast tsaariajast ja kus algselt liiguti põhiliselt jalgsi või äärmisel juhul hobuvankriga. Peaaegu-viie-meetri-pikkune peaaegu-kolmemeetrise-teljevahega Jaguar mõjub sama kohatuna nagu härjarakend elektrivormelite võistlusel.

Aga tühja sest stiililisest disharmooniast, XF-iga on seal peaaegu võimatu pöörata. Tahavaatekaamera ja parkimisandurite hordid annavad küll endast parima, aga kõike ei näe-kuule nemadki. Näiteks kas tänavanurgal mahub tagaratas ikka asfaldile või kipub üle äärekivi lõikama. Viimane variant aga ähvardab kallihinnalised valuveljed ära kraapida.

Õnneks veereb proovisõidu-XF mitte üliõhukese kummikihiga metallrullidel, vaid niisuguse auto kontekstis veidralt kõrge külgseinaga rehvidel mõõduga 245/45 R18. Need puhverdavad kiviservi tõhusalt ja annavad väiksemad valearvestused andeks. Puuhhh!

[dropcap]2 TÕRVATILKA [/dropcap]Teisalt on samade rehvidega seotud üks proovisõidu kahest ebameeldivast emotsioonist. Kuna tegu on kergjooksurehvidega, millel üliväike veeretakistus, on nende kummisegu paratamatult kõvapoolne ja teeb veeremisel valju müra. Laudsiledal asfaldil pole häda, aga paljukest Eestis sellist leidub?

Ja et tõrvatilkadega kiiresti ühele poole saada, siis ka teine ja ühtlasi viimane: XF-i esiiste toetab hästi jalgu ja tagumiku piirkonda, aga mitte õlgu. Tõsi, see ei pruugi kehtida kõigi istmete kohta, sest sõidukit tellijal on, mille hulgast valikut teha. Ja see ei puuduta sugugi ainult istmeid.

[huge_it_gallery id=”154″]

[dropcap]4.8l/100km![/dropcap]Kergjooksurehvide meeldivad omadused aga kajastuvad kütusekulus. Paberites või internetis lapates saame teada, et Peugeot-Citroëni arsenalist pärinevale kolmeliitrisele diislile, mis tagaveolise XF-i aiste vahele sätituna arendab 300 hj ja 700 Nm, lubab tehas keskmiseks kütusekuluks 6,6 liitrit „sajale“, maanteel lausa 4,8…

Miiidaaa?! Neli koma kaheksa? 1750-kilose tühimassiga viiemeetrisele „laevale“? Samas…

XF-i reisiarvuti peab meeles kõige väiksema kuluga sõiduotsi ning teatab, et keegi on oma treti saanud tehtud keskmise kuluga 4,8 l/100 km. No olgu, ehk tõesti.

Aga proovisõidu esimesed mõnikümmend kilomeetrit Tallinna tänavail ainult tugevdavad skepsist, sest jooksev kulu püsib kangekaelselt kümne liitri piirist ülalpool ega kahane esialgu märkimisväärselt ka maanteel.

Ent kui rataste alla saab võetud Pärnu-teekond, hakkavad asjad juhtuma. Kuskil Pärnu-Jaagupi kandis ilmub ekraanile kauaoodatud 4,8, aga seegi pole veel piir.

Tagasiteel (lõigul Enge-Kernu) stabiliseerub kütusekulu näit 4,5 l/100 km peal. Okei, võib-olla puhus tuul kogu aeg tagant ja kulges tee pidevalt allamäge, igal juhul näitas XF klassi.

Aga kuidas need kõvad rehvid dünaamikat mõjutavad? XF-i vedrustus toimib nii normaal- kui ka sportrežiimis enam-vähem ühtemoodi – mõnusalt – ega põhjusta reisijaile mingeid ebamugavusi. Kurvisõidus ilmselt mingi vahe on, aga avalikel teedel, eriti veel legaalsetel kiirustel, see erinevus kuidagi ei ilmne.

Küll aga sai testida Jaguari kiirendusvõimet. Tootja lubab, et „sada“ saabub 6,2 sekundit pärast starti. GPSiga tehtud põgusad mõõtmised näitasid, et sisselülitatud veojõukontrolliga kulus 100 km/h saavutamiseks keskmiselt 6,8 sekundit.

Kui ratastel ka pisut kaapida lasta (ja kummivilinat jätkus tõesti ainult hetkeks), oli tulemus parem: keskmiselt 6,4, parimal katsel isegi 6,0 sekundit. Ja mine tea, mida aparaat siis näidanuks, kui krobelise pinnatud külavahetee asemel oleks katse toimunud näiteks ideaalselt siledal ringrajaasfaldil.

[dropcap]PETLIK TUNNE [/dropcap]Numbrid numbriteks, rooli taga jäi pigem tunne, et hoog koguneb masendavalt aeglaselt. Ehk teisisõnu petsid Jaguar XF-i suurus ja mugavus juhi täiesti ära.

Kõigi nende hobujõudude ja njuutonmeetrite väel tundub ka täiest jõust kiirendamine üsna pingevaba, paljuski ilmselt seetõttu, et mürasummutus on XF-is ebamaiselt tõhus. 90 km/h peal ja kaheksandal käigul teeb mootor vaid pisut üle 1000 minutipöörde ja kuulda pole neid üldse.

Mõõdukal kiirendusel püsib helitaust pea sama hoomamatuna. Salongis on kuuldavad vaid harvad vaiksed plõksatused, mille päritolu esialgu lausa arusaamatuks jääb. Hiljem selgub, et need on kõik, mis diisli karedahäälsest plaginast kuulda.

jaguar
Vapiloom jaaguar, uhke, ohtlik ja iseteadev. Pilt:Pixabay

[dropcap]KOKKUVÕTTEKS [/dropcap]Jah, suure (formaalselt küll keskklassi) Jaguariga on tore. Ruumi on, kiirust on, kütusekulu peaaegu ei ei ole – mida hing veel ihaldab? Aa, emotsioone! Neidki on. Esimene show mängitakse maha juba enne paigaltvõttu, kui mootori käivitamise järel tõuseb keskkonsoolist välja käiguvalitsa ratas ning armatuurlaua nurkades avanevad seni peidus olnud tuulutusavad.

Vaieldamatult efektne, ehkki karjuvas vastuolus insenerikunsti põhimõttega, mille kohaselt tuleks liikuvate osade arvu hoida minimaalsena. Aga olgu peale. Kahju vaid, et eelmise põlvkonna Jaguar XF-il silmi paitanud türkiissinine taustavalgus ära on ratsitud.

[huge_it_gallery id=”156″]

Loe lisaks Jaguar XF kohta
 Vaata hinnakirja

Hea uudis: F-PACE, esimene linnamaastur Jaguari ajaloos jõudis Eestis müügile

KOMMENTEERI SIIN